Hurraa! Tundub, et esimene paev omapai Indiat avastades, on edukalt yle elatud. Peale eilset erakordselt kehva paeva ja hommikusi sekeldusi raudteejaamas ma selles nii veendunud ei olnud. Kuid Bangalore kohale joudes avastasin igati viisaka raudteejaama, mis isegi ei haisenud kuse jarele. Ametnikud olid viisakad ja abivalmid, nii et mul onnestus vaevata saada piletid Guntakalist Jalgaoni - veel yks mure vahem. Pakihoidjad ja politseinikud tegid mulle komplimenre ja kui ma siis yhel rikshadest sos-pillide reklaami nagin, oli selge, et olen teise (osa)riiki joudnud. Linna, kus on rohkelt rohelust ning korghooneid, kus liiklus kaib enam-vahem reeglite jargi (avastasin, et ma ei oska enam valgusfoori ja sebraga yle tee minna). Kus inimesed kaivad moodsalt riides, naised kaasa arvatud ning paarikesed kohvikus voi tanaval taiesti normaalne nahtus on. Yhtegi lehma ja kitse mul ka kohata ei onnestunud. Yhesonaga - peaaegu normaalne linn.
Mul oli seal veeta u 8 tundi kahe rongi vahel. Mis yksipaini oli taiesti paras. Hulkusin niisama kesklinnas ringi, kolasin poodides, soin kenas noorte kohvikus lounat jne. Shoppamiseks tundub see olevat super koht - igasugu poode igasugu hinnaga. Ostsin reisi tarbeks kahed ohukesed pyksid - rohkema jaoks pole seljakotis lihtsalt ruumi ning reisi esimesl paeval kohe hirmsasti kulutama kukkuda pole ka eriti arukas.
29, 30 marts - Hampi
Bangalorest oise rongiga edasi Hospetisse ja sealt Hampi'sse. See on kunagine voimas pealinn, kuid juba tykk aega tagasi hyljatud. Sellegipoolest hammastav ka tanapaeval. Tohutult suurel maa-alal, kivi- ja kaljumagede vahel, leidub igal sammul vahem voi rohkem sailinud varemeid - templid, paleed, majandushooned. Templeid tundus olevat loputult - kuid huvitaval kombel olid nad koik erinevad. Minu lemmikud olid aga hoopis Lotus Mahal ja Queens bath - mosleemi arhitektuur lihtsalt laheb mulle rohkem peale. Hulkusin seal ringi pea kaks paeva. Vaga kummaline oli vahepeal ihuyksi kusagil varemete vahel olla voi kaljudel ronida. Kuid iga vahegi korgema koha pealt avanes super vaade.
Ilm oli muidugi meeletult kuum. Naen juba valja kui indialane ja ilmselt tuleb nahk maha.
Tegemist on vaikese kylaga, kuid kyllaltki turistiderohke. Enamus majapidamisi tegutsevad kylalistemajadena ja omavad katuserestorani indo-euroopaliku menyyga. Lahe. Selline elu-olu tahendab muidugi ka rikshamaffiat, kuid Chennai koolitusega oli see kakitegu. Pealegi oli ala taiesti jalutatav.
Huvitavamaks laks elu siis, kui tagasi Hospetisse joudsin, et Guntakali rongile minna ja esmalt yldse pileteid saada. 7 asemel laks rong 7.55. Jargmise asjana avastasin, et mu telefoni oli lainud suveajale ja seega tund aega ees ja seega oli mul rongini kokku pea 4tundi. Linnas/kylas, kus mitte midagi ei ole, isegi pakihoidu mitte. Veel toredam yllatus oli, et sealt myydi rongile pileteid ainult "yldisese" klassi. Ehk siis klassi, kuhu pileteid myyakse ja inimesi peale voetakse tapselt nii palju, kui tahtjaid on. Ja seekord oli neid palju. Vaga palju. Inimesed istusid kokkusurutult ka ylemistel naridel, alumistel istmetel umbes 3kihis, yhele istmele mahtus terve 4liikmeline perekond, lapsed magasid porandal, kohvrite otsas jne. Paris kanu ja kitsi seekord siiski polnud. Yhes6naga - oli kole, kuid mitte ka nii kole. Mul onnestus end oma koti otsa istuma sattida ja korval oleva noormehega jutu peale saada. Ja pooleteise tunni parast laks suur osa rahvast maha, nii et meil onnestus lausa istet jagada. Nii, et viimane tunnike oli pea lux variant.
Eee... 2.aprill
Yle oopaeva erinevates rongdes ja rongijaamades seigelda on kohutavalt vasitav. Todesin seda esmaspaeval, kui Guntakalist Manmadi joudsin ja hoopis sealt Aurangabadi jouda otsustasin. Jallegi "yldine" klass kuid seekord normaalselt rahvastatud. Pealegi tuleb paevasel ajal iga paari minuti tagant kerjama voi soovimatult osutatud teenuste eest tasu kysima. Ja kui ma siis Aurangabadis suvalisse hotelli joudsin, vajusin lihtsalt voodisse.
Teisipaevane plaan oli yle vaadata Ellora koopad. Kohale joudes selgus, et need on teisipaeviti suletud - RG ei maini seda poole sonagagi. Mingi bussina tegutsev jeep vottis mu peale ja lasi poolel teel asuva kindluse juures maha. Koos yhe koolipoisiga, kes samuti koopaid lootis kylastada. Kolasime siis koos moda kindlust. See oli niiiii korgel mae otsas, et andis selle kuumaga ikka ronida. Kuid vaated sealt ylevalt olid super. Ja hoopis erinevad Hampist ja selle magedest.
Tagasi linna jagasin rikshat yhe inglasega. Kuna mul veel pool paeva yle, siis kolasin niisama mooda linna ringi. Linnaks on seda muidugi suht raske nimetada - ikka vaga kylalik ja traktori alla jaamine oli suhteliselt reaalne. Osutusin vagagi populaarseks jalutajaks. Nojah, tuleb harjuda.Mulle meeldis sealne moslemi arhitektuur, kuigi osad vanad ja suureparased puithooned olid lootusetult raamas. Muuseas nagin ara vaese mehe Taj Mahali. Ilus.
Kolmapaeva hommikul votsin oma pakid jalle selga ning suundusin Ajanta koobastesse. Kohalik buss oli lobus - ylerahvastatud, kuid minule tehti yhe istme nurga peal neljandana natuke ruumi. Onneks vaga keegi midagi ei parinud. Siin paistab, et vaid vahesed raagivad inglise keelt. Chennai on mu selle koha pealt ara hellitanud.
Koopad olid lahedad. Voi mis koopad, pigem kalju sisse uuristatud paleed/templid. Budistlikud. Mis on minu jaoks midagi uut. Ja asukoht oli samuti lahe - hobuseraua kujulise kuristiku sees joe kohal. Jogi oli muidugi kuiv praegu. Kohati tekkis mul seos imeilusa varakevadise paevaga Eestis - kuivand rohi, pea lehetud puud, linnulaul, isegi moned pilved taevas - ainult sooja oli vahe rohkem. Ja maed on endiselt vaimustavad.
Oh, kyll ma olen osav kirjeldaja...
5.aprill - Ahmedabad
Vahepealsed kaks paeva siis Ahmedabadis. Esimesed muljed linnast: pealetykkivad, omavahel tylitsevad ja purjus rikshajuhid raudteejaamas (ja tegemist pidi olema kuiva osariigiga), umbkeelne rikshajuht, kes mu roomsalt peale vottis, omamata vahimatki aimu, kuhu ta mu viima peab. Mitte just koige parem hotelli valik koos elektrikatkestusega - pimedas toas taskulambi valgel paikesekaitsekreemi peale panna oli paris syrr. Pudruse louaga purjs tyyp, kes mind jalitama kukkus. Eeslid, elevandid ja kaamlid liikluses. Mmmm... See linn voib mulle isegi meeldima hakata...
Esimese asjana suundusin tekstiili ja etnograafia muuseumisse. Muuseum iseenesest on super. Mida aga ei saa oelda selle tuuri kohta - giidiks oli hull tadi, kes meid sojavaelise korra sarnaselt muudkui edasi liikuma kamandas. 40ruumi pooleteise tunniga - saavutus omaette ju. Kuna tegemist on eramuuseumiga, kus ruumid avatakse vaid 2korda paevas spetsiaalselt vaid ekskursioonide tarbeks, siis ei olnud voimalik ka omapai voi kauemaks jaada. Kahju.
Edasi yritasin soogikohta leida, mis RG kohaselt turu piirkonnas pidid asuma. See vottis ikka palju aega, kuna nagu ma jargmisel paeval avastasin, olin natuke vales kohas. Kogu vanalinna piirkond aga oli nagu turg. Kitsad tolmused ja tais pargitud tanavad, tihe sagimine ja igasugu nannimyyjad, kes eriti mulle tahelepanu poorasid - soomata ja janusena ajasid nad mu veel eriti narvi. Lopuks leidsin koha, kus lounatada. Peale seda otsustasin mone vaiksema koha otsida - jarv ja misiganes aiad selle aares tundusid sobivad. Kuid jarv Indias ei tahenda ju sugugi vaikset kena puhast kohta. Ning leidus lahke naabrinaine, kes mult kohe raha kysima tuli. Igavesti tyytu oli teine. Ei saanud ma tast enne lahti, kui ta gujarati keelsele mangumisele eesti keeles vastu raakima hakkasin. Siis markasin teises jarve servas loomaaia silti ning veetsin tykk aega seal. Kuni oli aeg Ankuriga kokku saada. Nii lahe oli teda yle hulga aja naha! Kaisime soomas ja kihutasime mootorrattaga ringi, yritades kinno minna. Kuhu me lopuks ei joudnudki.
Jargmisel hommikul leidsin eile otsitud soogikohad ilusti oma hotelli lahedalt. Ja koos sellega trobikonna mosheesid, varavaid ja kindluse. Siin on tegelikult vaga palju ilusat arhitektuuri, kuid enamasti kehvas seisukorras ning kogu selle melu sees ei ole voimali seda vaadata.
Edasi Gandhi ashamisse, mis Ankuri kinnitusel pidi kena ja rahulik koht olema. Oligi. Lisaks sattusin jutu peale yhe muuseumi tootajaga, kes muuhulgas mu kaejooni luges, lounasoogikoha juhatas ning tuuriks riksha korraldas.
Riksha viis mu u. 20km linnast valja Adalaj'i, kus asus treppkaev. Seni lahedaim asi, mida olen siin nainud. Viie korruse jagu maasse minevaid treppe rikkalikult kaunistatud sammaste ja rodudega. Voimas.
Juba teel Adalaj'i hakkas sadama. Korraga muutus ohk jaiselt kylmaks ning tuulehood olid juba tormilahedased. Siis jai sadu jargi, kuid hakkas uuesti ja hullemini. Kuna mu soojemad riided olid hotellis seljakotis, siis kergelt marjana lausa lodisesin. Ja siis tuli Ankur ja naitas pilte lumest. Oigemini kyll rahest. See pidi siinkandis yliharv olema, liiatigi veel sellisel aastaajal. Nojah. Veel yks ohtusook ja siis raudteejaama. Nii kurb, nii kurb.
5.aprill - Udaipur
Udaipur on kena ilus ja monus koht. Magedest ymbritsetud, helesinise jarve ja seda ymbritsevate paleedega. Ja nii rahulik. Otsustasin, et tahan seekord vaga ilusat hotelli - leidsingi. Vaatega jarvele ja jarvepaleedele, magedele niikuinii. Rahvale avatud, ka praegu kuningliku perekonna kasutuses olev, "linnapalee" on lihtsalt vapustav. Kogu see maalingute, mosaiikide ja skulptuuride virrvarr - neil on ikka aegade algusest peale olnud liiga palju inimesi, kellel midagi teha pole olnud. Ja inimesi, kel liiga palju raha.
Pyhapaeval otsustasin minna vaatama Pilvepaleed ja kindlust 80km linnast Kumbalgarhis. Kohalik kylabuss oli jallegi elamus. 80km labimiseks kulus yle 3 tunni. Jallegi tekitas minu ilmumine bussi kohalikes kylanaistes suurt elevust. Kyll inglise keelt mitteoskavad, kuid ylilahedad siiski oma varviliste saride ja ehtekuhjaga, mis kaalus pea samapalju, kui nad ise. Kusjuures nende sarid on teistsugused ja osa raharoivaid on pigem pluusjakk ja seelik ning siis pead kattev suur ratik.
Kindluse/palee vaatamiseks jai mul vaevalt poolteist tundi ja ehk seetottu see mind eriti ei vaimustanud. Kena oli see sellegipoolest. Vaated ymbruskonnale ja lopututele magedele igas suunas olid muidugi suureparased. Kogu reis oli ettevotmist vaart juba seetottu, et tee kulges labi magede ja kylade - pouaperioodi tottu pea kuivanud loodus, kuid siiski vaheke rohelust ja oitsvad lehetud (akaatsia?)puud.
Viimasel, pea poolikul paeval, oli plaan linnas niisama chillida ja kusagil aias poosa all peesitada. Enne otsustasin siiski labi astuda muuseumist - mis jallegi asus palees ning oli vaaaga ilus. Kanali aares treppidel sattusin jutustama yhe kohaliku noormehega, kes ytles, et Monsoon'i palee on samuti rahvale avatud ning pakkus variandi, et viib mu oma mootorrattal sinna. Tundus ohutu tyyp olevat, seega noustusin. Palee oli uht kehvas seisus, kuid vaated linnale, jarvedele, paleedele ja magedele...
DELHI - AGRA - DELHI
Ma ei olnud just vaimustunud mottest yksipaini suures ja kaootilises Delhis seigelda. RG hoiatused igasugu sulide ja petiste kohta muutsid selle pea vastumeelseks. Nojah, nii hull see just polnud, kuid valvel tuli ikka olla. Juba ettemakstud riksha leidmine oli suht keeruline ning juht kysis hiljem igaks juhuks 20rs lisaks. Onneks osutus RGst valjavalitud hotell vastuvoetavaks - kiire dush, kiire hommikusook ja siis hotelli broneeritud linnatuur. Nagu arvata oligi, oli see kiirustav ja ei unustatud toetada sobralike arisid, kuid siiski ok. Delhi on Chennaist ikka nii erinev - New Delhi avarad teed ja tanavad, pargid, aiad, rohealad teede aares, suured haljasalad mitmete objektide ymber... Kohe naha, et tegemist on (brittide) planeeritud linnaga. Vanalinn, kus mu hotell asus (peamisel turutanaval muidugi), oli see-eest taitsa kreisi. Lihtsalt kreisi - muud ei oskagi oelda. Kogu see sagimine, poed ja arid, igasugu myygimehed, rahvad, loomad, auto ja tavalised rikshad jms soiduvahendid, mis niigi kitsastel tanavatel ja veel tohutu rahvamassi vahel yksteisest mooduda suutsid.
Ma ei tea miks ma arvasin, et rong Agrasse läheb Nizzamuthini raudteejaamast ja nii ma siis hommikul sinna suundusingi. Sealne personal tegi mulle kähku selgeks, et ma vales kohas olen. Õnneks olin sinna jõudnud siiski piisavalt vara. Niisiis kähku uuesti riksha peale, mille eest ma maksin ikkagi liiga palju, kuid mul lihtsalt ei olnud aega kaubelda ning ettemakstute putka oli veel kinni. Õigesse jaama jõudsin umbes 7min enne rongi väljumist. Keegi abivalmis tegelane suunas mind järjekindlalt kusagilt trepist üles, kus järgmine tegelane ütles, et siin veel midagi ei tööta, aga ma pean oma internetist ostetud pileti registreerima ja templi saama kusagil kassas 26 ja näitas kusagile saali, kus lainetasid sabad. Ei tundunud loogiline ning aega mul niikuinii polnud. Üritasin ikkagi perroonile pääseda, kus väravas seisev tegelane jälle väitis, et pean pileti registreerima ja templi saama. Ütlesin, et aega ju pole ja varem pole seda vaja olnud - seepeale ütles ta, et okei, okei aga pean rongis maksma mingi 5 või 10 ruupiat ja nii mind rongile lastigi. Loomulikult ei tekkinud rongis mu pileti või puuduvate templitega mingit probleemi. Mina ei tea, milleks neil sihukest jama korraldada oli vaja.
Agra oli tüütu ja ärritav. Võimalik, et selle hommikuse jama tõttu. Pigem aga agressiivse müügitöö tõttu, millega igal sammul kokku puutusin. Isegi ettemakstud rikshade putka tegelane üritas mulle kogu päeva teenust pähe määrida, mu rikshajuht samuti ning hiljem üha uued ja uued tegelased. Ja Taj Mahali turvateenistusel olid reeglid, milles polnud mingit loogikat (miks ma seda endiselt otsin?) - näiteks ei võinud ma sisse võtta Rought Guide'i, küll aga olid lubatud Agra reisijuhid. No mida iganes. Aga kogu linn on räpane, kaootiline, kõik asjad asuvad ise kohtades ja suht kaugel üksteisest, midagi ei leia jne. Ei meeldind mulle see koht.
Taj Mahal... oli ilus. Kuna tituleeritud kui kauneim ehitis maailmas, olid ootused loomulikult suured. Ma ei ütleks, et ta lähedalt midagi erilist oleks. Sealsed ornamendid ja mustrid olid kaunid ja töömahukad jne. Kuid see, mis Taj Mahali nii täiuslikuks teeb, on üldmulje. Täiuslikud proportsioonid ja päikese käes särav graniit, mis siiski jätab mulje, kui oleks hoone ümbritsetud uduga - selles peitub ta maagia.
Veel külastasin Agra kindlust. Pigem nimetaks seda küll lossiks. Suur, hästi säilinud ja korras, rikkalikult kaunistatud - just sellisena kujutad ette muinasjutulosse.
Mu teine päev Delhis kadus käest shopates. Ja enamus asju jäi ikkagi ostmata. Kusjuures ma täiega mängisin nende müüjatega. Vaatasin üht vööd, kus tüüp tuli, näitas igasugu trikke kui hea vöö see ikka on ja nii soodne ka - ainult 550rs. Ütlesin, et maksaksin 100 - ja just selle raha eest ma selle vööga sealt välja jalutasin. Või teises kohas vaatasin pükse - onu kiidab mudelit, näitab teisigi, küsib igasugu küsimusi mu kohta ja ütleb siis, et mulle, kui peaaegu kohalikule, teeb ta sõbrahinna, kõigest 950rs. Naersin selle peale, et ainult üks pisike probleem, ma nimelt ostsin täpselt samasugused püksid Bangalorest 290ga. Jne jne. Täitsa lõbus oli. Ja veel toredam oli, et helistas Ankur, et tema parajasti Delhis komandeeringus. Lahe ju!
Järgmise päeva seiklustest lennujaamas ma parem ei räägi. Otsustasin nimelt tagasi Chennaisse lennata - väljavaade veeta 34tundi üksipäini rongis tundus liig, mis liig.
Mul oli seal veeta u 8 tundi kahe rongi vahel. Mis yksipaini oli taiesti paras. Hulkusin niisama kesklinnas ringi, kolasin poodides, soin kenas noorte kohvikus lounat jne. Shoppamiseks tundub see olevat super koht - igasugu poode igasugu hinnaga. Ostsin reisi tarbeks kahed ohukesed pyksid - rohkema jaoks pole seljakotis lihtsalt ruumi ning reisi esimesl paeval kohe hirmsasti kulutama kukkuda pole ka eriti arukas.
29, 30 marts - Hampi
Bangalorest oise rongiga edasi Hospetisse ja sealt Hampi'sse. See on kunagine voimas pealinn, kuid juba tykk aega tagasi hyljatud. Sellegipoolest hammastav ka tanapaeval. Tohutult suurel maa-alal, kivi- ja kaljumagede vahel, leidub igal sammul vahem voi rohkem sailinud varemeid - templid, paleed, majandushooned. Templeid tundus olevat loputult - kuid huvitaval kombel olid nad koik erinevad. Minu lemmikud olid aga hoopis Lotus Mahal ja Queens bath - mosleemi arhitektuur lihtsalt laheb mulle rohkem peale. Hulkusin seal ringi pea kaks paeva. Vaga kummaline oli vahepeal ihuyksi kusagil varemete vahel olla voi kaljudel ronida. Kuid iga vahegi korgema koha pealt avanes super vaade.
Ilm oli muidugi meeletult kuum. Naen juba valja kui indialane ja ilmselt tuleb nahk maha.
Tegemist on vaikese kylaga, kuid kyllaltki turistiderohke. Enamus majapidamisi tegutsevad kylalistemajadena ja omavad katuserestorani indo-euroopaliku menyyga. Lahe. Selline elu-olu tahendab muidugi ka rikshamaffiat, kuid Chennai koolitusega oli see kakitegu. Pealegi oli ala taiesti jalutatav.
Huvitavamaks laks elu siis, kui tagasi Hospetisse joudsin, et Guntakali rongile minna ja esmalt yldse pileteid saada. 7 asemel laks rong 7.55. Jargmise asjana avastasin, et mu telefoni oli lainud suveajale ja seega tund aega ees ja seega oli mul rongini kokku pea 4tundi. Linnas/kylas, kus mitte midagi ei ole, isegi pakihoidu mitte. Veel toredam yllatus oli, et sealt myydi rongile pileteid ainult "yldisese" klassi. Ehk siis klassi, kuhu pileteid myyakse ja inimesi peale voetakse tapselt nii palju, kui tahtjaid on. Ja seekord oli neid palju. Vaga palju. Inimesed istusid kokkusurutult ka ylemistel naridel, alumistel istmetel umbes 3kihis, yhele istmele mahtus terve 4liikmeline perekond, lapsed magasid porandal, kohvrite otsas jne. Paris kanu ja kitsi seekord siiski polnud. Yhes6naga - oli kole, kuid mitte ka nii kole. Mul onnestus end oma koti otsa istuma sattida ja korval oleva noormehega jutu peale saada. Ja pooleteise tunni parast laks suur osa rahvast maha, nii et meil onnestus lausa istet jagada. Nii, et viimane tunnike oli pea lux variant.
Eee... 2.aprill
Yle oopaeva erinevates rongdes ja rongijaamades seigelda on kohutavalt vasitav. Todesin seda esmaspaeval, kui Guntakalist Manmadi joudsin ja hoopis sealt Aurangabadi jouda otsustasin. Jallegi "yldine" klass kuid seekord normaalselt rahvastatud. Pealegi tuleb paevasel ajal iga paari minuti tagant kerjama voi soovimatult osutatud teenuste eest tasu kysima. Ja kui ma siis Aurangabadis suvalisse hotelli joudsin, vajusin lihtsalt voodisse.
Teisipaevane plaan oli yle vaadata Ellora koopad. Kohale joudes selgus, et need on teisipaeviti suletud - RG ei maini seda poole sonagagi. Mingi bussina tegutsev jeep vottis mu peale ja lasi poolel teel asuva kindluse juures maha. Koos yhe koolipoisiga, kes samuti koopaid lootis kylastada. Kolasime siis koos moda kindlust. See oli niiiii korgel mae otsas, et andis selle kuumaga ikka ronida. Kuid vaated sealt ylevalt olid super. Ja hoopis erinevad Hampist ja selle magedest.
Tagasi linna jagasin rikshat yhe inglasega. Kuna mul veel pool paeva yle, siis kolasin niisama mooda linna ringi. Linnaks on seda muidugi suht raske nimetada - ikka vaga kylalik ja traktori alla jaamine oli suhteliselt reaalne. Osutusin vagagi populaarseks jalutajaks. Nojah, tuleb harjuda.Mulle meeldis sealne moslemi arhitektuur, kuigi osad vanad ja suureparased puithooned olid lootusetult raamas. Muuseas nagin ara vaese mehe Taj Mahali. Ilus.
Kolmapaeva hommikul votsin oma pakid jalle selga ning suundusin Ajanta koobastesse. Kohalik buss oli lobus - ylerahvastatud, kuid minule tehti yhe istme nurga peal neljandana natuke ruumi. Onneks vaga keegi midagi ei parinud. Siin paistab, et vaid vahesed raagivad inglise keelt. Chennai on mu selle koha pealt ara hellitanud.
Koopad olid lahedad. Voi mis koopad, pigem kalju sisse uuristatud paleed/templid. Budistlikud. Mis on minu jaoks midagi uut. Ja asukoht oli samuti lahe - hobuseraua kujulise kuristiku sees joe kohal. Jogi oli muidugi kuiv praegu. Kohati tekkis mul seos imeilusa varakevadise paevaga Eestis - kuivand rohi, pea lehetud puud, linnulaul, isegi moned pilved taevas - ainult sooja oli vahe rohkem. Ja maed on endiselt vaimustavad.
Oh, kyll ma olen osav kirjeldaja...
5.aprill - Ahmedabad
Vahepealsed kaks paeva siis Ahmedabadis. Esimesed muljed linnast: pealetykkivad, omavahel tylitsevad ja purjus rikshajuhid raudteejaamas (ja tegemist pidi olema kuiva osariigiga), umbkeelne rikshajuht, kes mu roomsalt peale vottis, omamata vahimatki aimu, kuhu ta mu viima peab. Mitte just koige parem hotelli valik koos elektrikatkestusega - pimedas toas taskulambi valgel paikesekaitsekreemi peale panna oli paris syrr. Pudruse louaga purjs tyyp, kes mind jalitama kukkus. Eeslid, elevandid ja kaamlid liikluses. Mmmm... See linn voib mulle isegi meeldima hakata...
Esimese asjana suundusin tekstiili ja etnograafia muuseumisse. Muuseum iseenesest on super. Mida aga ei saa oelda selle tuuri kohta - giidiks oli hull tadi, kes meid sojavaelise korra sarnaselt muudkui edasi liikuma kamandas. 40ruumi pooleteise tunniga - saavutus omaette ju. Kuna tegemist on eramuuseumiga, kus ruumid avatakse vaid 2korda paevas spetsiaalselt vaid ekskursioonide tarbeks, siis ei olnud voimalik ka omapai voi kauemaks jaada. Kahju.
Edasi yritasin soogikohta leida, mis RG kohaselt turu piirkonnas pidid asuma. See vottis ikka palju aega, kuna nagu ma jargmisel paeval avastasin, olin natuke vales kohas. Kogu vanalinna piirkond aga oli nagu turg. Kitsad tolmused ja tais pargitud tanavad, tihe sagimine ja igasugu nannimyyjad, kes eriti mulle tahelepanu poorasid - soomata ja janusena ajasid nad mu veel eriti narvi. Lopuks leidsin koha, kus lounatada. Peale seda otsustasin mone vaiksema koha otsida - jarv ja misiganes aiad selle aares tundusid sobivad. Kuid jarv Indias ei tahenda ju sugugi vaikset kena puhast kohta. Ning leidus lahke naabrinaine, kes mult kohe raha kysima tuli. Igavesti tyytu oli teine. Ei saanud ma tast enne lahti, kui ta gujarati keelsele mangumisele eesti keeles vastu raakima hakkasin. Siis markasin teises jarve servas loomaaia silti ning veetsin tykk aega seal. Kuni oli aeg Ankuriga kokku saada. Nii lahe oli teda yle hulga aja naha! Kaisime soomas ja kihutasime mootorrattaga ringi, yritades kinno minna. Kuhu me lopuks ei joudnudki.
Jargmisel hommikul leidsin eile otsitud soogikohad ilusti oma hotelli lahedalt. Ja koos sellega trobikonna mosheesid, varavaid ja kindluse. Siin on tegelikult vaga palju ilusat arhitektuuri, kuid enamasti kehvas seisukorras ning kogu selle melu sees ei ole voimali seda vaadata.
Edasi Gandhi ashamisse, mis Ankuri kinnitusel pidi kena ja rahulik koht olema. Oligi. Lisaks sattusin jutu peale yhe muuseumi tootajaga, kes muuhulgas mu kaejooni luges, lounasoogikoha juhatas ning tuuriks riksha korraldas.
Riksha viis mu u. 20km linnast valja Adalaj'i, kus asus treppkaev. Seni lahedaim asi, mida olen siin nainud. Viie korruse jagu maasse minevaid treppe rikkalikult kaunistatud sammaste ja rodudega. Voimas.
Juba teel Adalaj'i hakkas sadama. Korraga muutus ohk jaiselt kylmaks ning tuulehood olid juba tormilahedased. Siis jai sadu jargi, kuid hakkas uuesti ja hullemini. Kuna mu soojemad riided olid hotellis seljakotis, siis kergelt marjana lausa lodisesin. Ja siis tuli Ankur ja naitas pilte lumest. Oigemini kyll rahest. See pidi siinkandis yliharv olema, liiatigi veel sellisel aastaajal. Nojah. Veel yks ohtusook ja siis raudteejaama. Nii kurb, nii kurb.
5.aprill - Udaipur
Udaipur on kena ilus ja monus koht. Magedest ymbritsetud, helesinise jarve ja seda ymbritsevate paleedega. Ja nii rahulik. Otsustasin, et tahan seekord vaga ilusat hotelli - leidsingi. Vaatega jarvele ja jarvepaleedele, magedele niikuinii. Rahvale avatud, ka praegu kuningliku perekonna kasutuses olev, "linnapalee" on lihtsalt vapustav. Kogu see maalingute, mosaiikide ja skulptuuride virrvarr - neil on ikka aegade algusest peale olnud liiga palju inimesi, kellel midagi teha pole olnud. Ja inimesi, kel liiga palju raha.
Pyhapaeval otsustasin minna vaatama Pilvepaleed ja kindlust 80km linnast Kumbalgarhis. Kohalik kylabuss oli jallegi elamus. 80km labimiseks kulus yle 3 tunni. Jallegi tekitas minu ilmumine bussi kohalikes kylanaistes suurt elevust. Kyll inglise keelt mitteoskavad, kuid ylilahedad siiski oma varviliste saride ja ehtekuhjaga, mis kaalus pea samapalju, kui nad ise. Kusjuures nende sarid on teistsugused ja osa raharoivaid on pigem pluusjakk ja seelik ning siis pead kattev suur ratik.
Kindluse/palee vaatamiseks jai mul vaevalt poolteist tundi ja ehk seetottu see mind eriti ei vaimustanud. Kena oli see sellegipoolest. Vaated ymbruskonnale ja lopututele magedele igas suunas olid muidugi suureparased. Kogu reis oli ettevotmist vaart juba seetottu, et tee kulges labi magede ja kylade - pouaperioodi tottu pea kuivanud loodus, kuid siiski vaheke rohelust ja oitsvad lehetud (akaatsia?)puud.
Viimasel, pea poolikul paeval, oli plaan linnas niisama chillida ja kusagil aias poosa all peesitada. Enne otsustasin siiski labi astuda muuseumist - mis jallegi asus palees ning oli vaaaga ilus. Kanali aares treppidel sattusin jutustama yhe kohaliku noormehega, kes ytles, et Monsoon'i palee on samuti rahvale avatud ning pakkus variandi, et viib mu oma mootorrattal sinna. Tundus ohutu tyyp olevat, seega noustusin. Palee oli uht kehvas seisus, kuid vaated linnale, jarvedele, paleedele ja magedele...
DELHI - AGRA - DELHI
Ma ei olnud just vaimustunud mottest yksipaini suures ja kaootilises Delhis seigelda. RG hoiatused igasugu sulide ja petiste kohta muutsid selle pea vastumeelseks. Nojah, nii hull see just polnud, kuid valvel tuli ikka olla. Juba ettemakstud riksha leidmine oli suht keeruline ning juht kysis hiljem igaks juhuks 20rs lisaks. Onneks osutus RGst valjavalitud hotell vastuvoetavaks - kiire dush, kiire hommikusook ja siis hotelli broneeritud linnatuur. Nagu arvata oligi, oli see kiirustav ja ei unustatud toetada sobralike arisid, kuid siiski ok. Delhi on Chennaist ikka nii erinev - New Delhi avarad teed ja tanavad, pargid, aiad, rohealad teede aares, suured haljasalad mitmete objektide ymber... Kohe naha, et tegemist on (brittide) planeeritud linnaga. Vanalinn, kus mu hotell asus (peamisel turutanaval muidugi), oli see-eest taitsa kreisi. Lihtsalt kreisi - muud ei oskagi oelda. Kogu see sagimine, poed ja arid, igasugu myygimehed, rahvad, loomad, auto ja tavalised rikshad jms soiduvahendid, mis niigi kitsastel tanavatel ja veel tohutu rahvamassi vahel yksteisest mooduda suutsid.
Ma ei tea miks ma arvasin, et rong Agrasse läheb Nizzamuthini raudteejaamast ja nii ma siis hommikul sinna suundusingi. Sealne personal tegi mulle kähku selgeks, et ma vales kohas olen. Õnneks olin sinna jõudnud siiski piisavalt vara. Niisiis kähku uuesti riksha peale, mille eest ma maksin ikkagi liiga palju, kuid mul lihtsalt ei olnud aega kaubelda ning ettemakstute putka oli veel kinni. Õigesse jaama jõudsin umbes 7min enne rongi väljumist. Keegi abivalmis tegelane suunas mind järjekindlalt kusagilt trepist üles, kus järgmine tegelane ütles, et siin veel midagi ei tööta, aga ma pean oma internetist ostetud pileti registreerima ja templi saama kusagil kassas 26 ja näitas kusagile saali, kus lainetasid sabad. Ei tundunud loogiline ning aega mul niikuinii polnud. Üritasin ikkagi perroonile pääseda, kus väravas seisev tegelane jälle väitis, et pean pileti registreerima ja templi saama. Ütlesin, et aega ju pole ja varem pole seda vaja olnud - seepeale ütles ta, et okei, okei aga pean rongis maksma mingi 5 või 10 ruupiat ja nii mind rongile lastigi. Loomulikult ei tekkinud rongis mu pileti või puuduvate templitega mingit probleemi. Mina ei tea, milleks neil sihukest jama korraldada oli vaja.
Agra oli tüütu ja ärritav. Võimalik, et selle hommikuse jama tõttu. Pigem aga agressiivse müügitöö tõttu, millega igal sammul kokku puutusin. Isegi ettemakstud rikshade putka tegelane üritas mulle kogu päeva teenust pähe määrida, mu rikshajuht samuti ning hiljem üha uued ja uued tegelased. Ja Taj Mahali turvateenistusel olid reeglid, milles polnud mingit loogikat (miks ma seda endiselt otsin?) - näiteks ei võinud ma sisse võtta Rought Guide'i, küll aga olid lubatud Agra reisijuhid. No mida iganes. Aga kogu linn on räpane, kaootiline, kõik asjad asuvad ise kohtades ja suht kaugel üksteisest, midagi ei leia jne. Ei meeldind mulle see koht.
Taj Mahal... oli ilus. Kuna tituleeritud kui kauneim ehitis maailmas, olid ootused loomulikult suured. Ma ei ütleks, et ta lähedalt midagi erilist oleks. Sealsed ornamendid ja mustrid olid kaunid ja töömahukad jne. Kuid see, mis Taj Mahali nii täiuslikuks teeb, on üldmulje. Täiuslikud proportsioonid ja päikese käes särav graniit, mis siiski jätab mulje, kui oleks hoone ümbritsetud uduga - selles peitub ta maagia.
Veel külastasin Agra kindlust. Pigem nimetaks seda küll lossiks. Suur, hästi säilinud ja korras, rikkalikult kaunistatud - just sellisena kujutad ette muinasjutulosse.
Mu teine päev Delhis kadus käest shopates. Ja enamus asju jäi ikkagi ostmata. Kusjuures ma täiega mängisin nende müüjatega. Vaatasin üht vööd, kus tüüp tuli, näitas igasugu trikke kui hea vöö see ikka on ja nii soodne ka - ainult 550rs. Ütlesin, et maksaksin 100 - ja just selle raha eest ma selle vööga sealt välja jalutasin. Või teises kohas vaatasin pükse - onu kiidab mudelit, näitab teisigi, küsib igasugu küsimusi mu kohta ja ütleb siis, et mulle, kui peaaegu kohalikule, teeb ta sõbrahinna, kõigest 950rs. Naersin selle peale, et ainult üks pisike probleem, ma nimelt ostsin täpselt samasugused püksid Bangalorest 290ga. Jne jne. Täitsa lõbus oli. Ja veel toredam oli, et helistas Ankur, et tema parajasti Delhis komandeeringus. Lahe ju!
Järgmise päeva seiklustest lennujaamas ma parem ei räägi. Otsustasin nimelt tagasi Chennaisse lennata - väljavaade veeta 34tundi üksipäini rongis tundus liig, mis liig.
