Tule taevas appi! Siin vabrikus on ikka toeline tohuvabohu. Isegi kanakarjas on rohkem organiseeritust. Tana oli kliendi esindaja kohal ja toimus vist juba kolmas korduv kvaliteedikontroll. Koik siblisid, oiendasid, trygisid jne. Seisin keset seda jama ega suutnud ara imestada. Siis sidus yks transporditooline oma seeliku v ratiku ylesse - tema karvaseid saari ja paljad jalgu selle koige keskel nahes jooksis mul juhe taiega kokku ja ma lihtsalt jalutasin uksest valja varsket ohku hingama. See on lihtsalt nii syrr!

Uuuh! Tana siis esimene paev mul yksi toole minna. Berat suutis nadalavahetusel haigeks jaada ja yleyldise ehmatuse korraldada. Ja esmaspaeva hommikul ei paistnud ta sugugi paremas seisus olevat, mistottu ma ei julgenud teda yksi jatta ja jain ka koju ning kirjutasin jarjekordset ettekannet siin. Eile otsustas ta vapralt toole minna, kuid seda vaprust jatkus vaid lounani. Tana siis jai kOju. Ja mina seiklesin yksi nende rikshajuhtidega. Kusjuures yksjagu seiklemist oli - tavaliselt laheb libedamalt ja juhid on juba valja kujunenud. Aga nii kurb ja yksildane oli!

Kusjuures see on Beratil viimane nadal siin ja see on esimene kord, kui firmas kysiti tema passi ja tuleb valja, et ta kolleegid ei teadnud isegi tema telefoni numbrit! Ega minuga on sama lugu.

Aga muidu... Korteris hakkab elamine iga paevaga yha enam seapesa meenutama. Brasiillane magab endiselt madratsil nurgas ja venelane Berati toas. Kummalgil pole ei lina ei tekki. Kusjuures venelane magas veel puhta alasti,kuni Berat eisuutnud seda enam valja kannatada ja talle oma lina annetas. Kummalised kujud igatahes. Tootavad koos. Brasiillase puhul oleme jareldusele joudnud, et tema imelik olek on sellest, et ta pilves on. Mis ei tahenda veel, et ta lisaks ka totu ei ole. Lobus igatahes.

Uutest syndmustest ja muidu kah

Oh jah. Ohkama votab kohe. Ei ole sellel India aiesecil ikka seda motlemist. Yleeile ohtul saabus meile korterisse uus elanik - poiss. Vaidetavalt ajutiselt (misiganes see siin tahendab, koik me oleme siin ju ajutiselt). Kusjuures keegi ei teadnud tema tulekust ja saabus ohtul kell 10. Nojah, hea et me siis koik pittu polnud lainud ja ta ikka sisse sai ja Berat siis oma toa enne magama minemist jalle tagasi tosta sai. Uus poiss on Brasiiliast ja tundub kuidagi kahtlane. Voi kohtlane. Eks paistab. Eile siis mainisime aiesecile, et voiks ikka uuest elanikust veidi ette ka teatada ja nemad, et jah jah, edaspidi teeme seda jne. Nojah, ja kujutage ette me yllatust, kui me tana Beratiga koju saabusime ja Maksimi eest leidsime! Kusjuures ainuke vaba koht korteris on Tessa toas. Voin kihla vedada, et ta ei tea oma uuest toakaaslasest midagi. Nojah, nii on siis lood siinpool sood. Berat ytles, et tana tahab ta yhte korralikku jooki, ainult ollest enam ei piisa.

Tegelikult oli mul koju joudes vaga hea tuju. Tehases sai paris nalja, sest praegu on toos yks mudel, kus heledamal nahal on tumedam ebayhtlane viimistlus ja nad ei saa sellega kuidagi hakkama. Iga king on isemoodi, siis nad yritavad seda parandada, mistottu tulevad suured varvierinevused ja yldse on need papud lollakalt laigulised. Koiki neid erinevaid paare vaadates ytles keegi, et see on nagu inimeste nahavarvigagi - tema on nagu need tumedad, tema seal (vahe heledama nahaga tyyp) on nagu need siin ja mina (mina) olen nagu need heledad. Ja teel koju kuulasin rikshas klappidest muusikat - sellist poppi ja noorteparast valjamaa oma. Ja siis jarsku hakkas "ja oitseb kodus ristikhein" lugu! See oli nii tobe ja absurdne, et ma hakkasin taiega itsitama! Siis vaatasin Berati poole, kes ka klapid peas olaga mustlastantsu liigutusi tegi.

Rikshas naeb yldiselt paris palju naljakaid/absurdseid/tobedaid (yhesonaga indialikke) momente. Hommikuti soidavad juhid mingeid korvalteid pidi ja labi mitte just koige joukamate linnaosade. Lehmade ja koerte konsentratsioon on seal korge. Yks hommik moodusime mehest, kes parajasti triikrauda sytt lisas. Ja siis liikluspolitseinik helendavate neoontulukestega sauaga, nagu Tahesodadest. Voi siis koolilapsed, kes on vaiksemad, kui koolikott. Terve perekond (st alates 4inimesest) soitmas yhel mootorrattal. Oi, transport on siin yle prahi vaatamisvaarsus - mida koike on voimalik vedada jalgrattaga! Kanu (elusaid, rippasendis mahub vabalt paarkymmend), vahemalt 10m betooni armatuuri, munareste (koos munadega ikka), jahukotte... No ja siis veel igasgu aretised jalgrattast ja riksast. Ja misiganes transpordivahendiga tegu, peab see olema rikkalikult igasugu maalingute ja ornamentidega kaunistatud. Mu lemmik on aga soiduautodel olev silt: AC Ikonditsioneer, kliimaseade) no hand signal. Siin ju suunatulesid ja peegleid ei kasutata ning marku antakse kaega. Veoautodel pidi olema lausa ametina kaasas teine inimene, kes vasakpoodeks marku annab. Aga just nii absurdne maa se on! Tana kais firmas kylas Botswana minister. Kuigi ta lopuks vabrikusse ei tulnudki, siis ettevalmistused selleks olid vagevad: koristati, pandi valja laud naidistega, toodi potililled jne. Ja need potililled pandi kahelepoole vahekaiku prygikastide korvale! Noh, ma mainisin siis neile, et akki tostaks prygikastid moneks ajaks nurga taha.

Kaisime Beratiga viinapoes ja soomas. Ehk laheb nyyd ta tuju paremaks. Minu tuju on vaga imelikult hea, justkui pilves oleks. Akki ma ikka hingasin midagi sisse, kui nad tana vabrikut polema yritasid panna (noh, ikka juhtub ju). Tessa oli vahepeal koju tulnud - loomulikult ei teadnud ta oma uuest toanaabrist midagi, kuid ta loi korra majja, oeldes, et tema ei maga poistega, keda ta ei tea. Jerard magab siis edasi porandal madratsil, mida ta mingil pohjusel senini eelistanud on, ja Maksim siis Berati toas. Tule taevas appi!

Natuke vihma

Tana hommikul argates tuli todeda, et oo jooksul oli palju sadanud ning vihm polnud veel jargi jaanud. Peale esimest suurt ja elamusterohket vihmasadu on ilm kuiv ja paikeseline olnud. Sid seletas ykskord , et sel aastal ongi monsoon imelik - et tavaliselt saavad nemad oma vihma pilvedelt, mis on tagasiteel, sel aastal aga sadas neil ka siis, ku teistel monsoon oli ning ju siis on pilved tyhjad, et nii vahe on sadanud. Voi vahe! Kiire pilk tanavale ytles, et koige kuivem seal just ei ole. Pakkisin kogu "ellujaamisvarustuse" seljakotti ning valmistusin seiklusrohkeks paevaks. Vihma sadas veel ka pea tund aega hiljem, kui teised arkasid. Kamba peale yritasime edasist tegevuskava valja moelda. Taevas ei olnud just selginemist lubav. Otsustasime oodata ja vaadata. Vahemalt seni, kuni hommikune tipptund liikluses moodas on. Kyll aeg annab arutust ja muud sellised Eesti vanasonad kehtivad ju ka Indias. Niisiis lugesin ja kuulasin muusikat ja nautisin vaba hommikupoolikut. Vahepeal jai sadu jargi, siis hakkas uuesti, siis jai jalle vahemaks. Nii kymne aeg paistis tanav suht normaalne olevat ja me otsustasime tooteele asuda. Ponev oli jalgida, kuidas kohalikud ilmastikule reageerisid ning veelompide vahel ukerdasid. Kuigi iseenesest ei kulunud soidule rohkem aega, kui tavaparaselt. Toole joudsime pooleteise tunnise hilinemisega ja me polnud sugugi viimased saabujad. Kedagi eriti ei huvitanud ka. Selleks ajaks oli vihm jarele ka jaanud.Tagantjarele tundus meie otsus tooleminek edasi lykata igati nutikas, sest nii monedki kolleegid veetsid rikshaga ummikutes 2tundi. Paeva peale hakkas mulle igatahes tunduma, et vihm oli ara pesnud ka tooliste ajud, sest konveierilt tuli jarjest ikka sellist jama, et karju appi.

Aga ohtusoogiks keetsin endale kartulit ja tegin suure kausitaie kurgi-tomati-sibula salatit mingi hapupiima taolise asjaga. Seni parim toit Indias!

uuemat

Nadalavahetus laks nagu niuhti! Lasime Beratiga laupaeval toolt lounast jalga (kontor lopetabki laupaeval varem). Hiljem kaisime Yuniga hilist lounat/varast ohtus88ki soomas yhes lahedalasuvas kohvikus. Ja avastasime poiktanava koikvoimalike vajalike poodidega: apteek, elekrijuhtme pood, rauapood, jalatsid, mingi imelik toidupood, kus isegi kalakonserve oli (tundusid vahe kahtlased, seega igaks-juhuks ei ostnud. Aga imelik, et ookeani aares ja isegi kalakonserve pole saada. Kala ka mitte, va restoranides), siis kohvipoe paris kohviga, puu- ja juurviljad ja igast muud varki. Lahe, nyyd vahemalt teab kust midagi saab.

Nojah, ja ohtul oli Pasha ja Rhiannoni lahkumispidu - Pasha kolis teise korterisse selle ainult tydrukute vargi parast ja Rhiannon Javierile lahemale. Meie korter jaab ysna tyhjaks, sest lahemal ajal on neid minejaid mitu ja tulijaid eriti ei paista.

Pyhapaeva hommik, voi pigem louna, ei alanud peojargses elamises just koige roomsamalt. Kasutasin aega pesu pesemiseks ja varsti joudsime jareldusele, et me yhine majapidamiskraam on ysna otsakorral. Seni tegeles selle koigega Pasha, nyyd siis peame ise hakkama saama. Kuna meil niikuinii yhtteist osta oli vaja, seadsime end Olgaga shoppama. Muide, laksime linnaliini bussiga - juhtus viisakam ja ka sutsu kallim buss olema. Ja bussis olid naised omal ja mehed omal poolel!

Shoppamine Spenceris on paras katsumus, eriti valgele inimesele, kellele igayks midagi myya yritab. Ja vajaliku kraami ei leidu. Ja lihapood oli ka kinni. Ja syya osta midagi normaalset ei ole. Igatahes joudsime koju tunde hiljem ja rampvasinutena. Seejarel hakkasid tekkima ka teised ja selgus, yllatus yllatus - ka nemad tulid Spencerist - samadest poodidest ja keegi teisi ei nainud! Meie omavaheline suhtlus jatab ikka toesti soovida! See-eest tekkis meil yhine soov oma elamises kord majja lyya ning asjast kujunes suurpuhastus. Muidu kaivad meil nadala sees teenijad, kes nousid pesevad ja toa keskel natuke marja mopiga vehivad. Nyyd siis selline yhine ettevotmine ja plaanid. Ja "perekondlik" ohtusook hiina toiduga kyynlavalgel. Leidsime koristades riiulilt sigareid ning Berat lasi neil hea maitsta. Ta oli oma toas voodid kokku tostnud ja laiutas nyyd suurel platsil. Tegelikult osutus see vaga nutikaks, sest nii mahtusime kolmekesi sinna vaga lahedasti ohtusele filmiseansile. Meil on siia kogunenud terve hunnik igasugu filme, mida ohtuti vaadata. Teiseks sedoovriks oli yks hindi film (on olemas ka Tamili filmid ja filmitoostus, kuid mille poolest need erinevad, ma veel ei tea). Igatahes vaatasime seda hindi filmi ja irvitasime selle yle, sest see oli nii absurdne ja naeruvaarne ja yritas yhendada koikvoimalike Hollywoodi suurteoseid. Aga see oli nii pikk, et me poole pealt enam ei jaksanud ja otsustasime magama minna ning moni teine ohtu jatkata. Kell oli ka paris palju juba. Tegelikult ongi vaiksem seltskond korteris parem - kaheksat inimest koos hoida on natuke paljuvoitu, seeparast siin ka sellist yhtset punti pole tekkinud, nagu teistes korterites (need on v2iksemad).

Must reede, 16.nov

Mul on siis kaes kultuurishokk. Voi lihtsalt depression. Igatahes ei saa ma enam aru, mis motega ma iga paev "tool" kain. Ma ei tee siin ju midagi. Ja kedagi ei huvita mu kommentaarid kvaliteedi kohta - koik pidavat olema ok. Ma ei saa aru, mis mu funktsioon on, mida ma tegema pean, mille eest mulle seda hunnikut raha (toolistega vorreldes) makstakse? Niisama aega parajaks tegemas kaia ma ka ei taha.

Eile sain ma esimese tagasiside oma raporti kohta. Selle esimese, mille kirjutasin rohkem kui 2 nadalat tagasi, ja sisu oli, et arutame seda teiste ylemustega homme.!? Monesid teisi ylemusi (naiteks seda, kelle jaoks mind olemas ei ole) see muidugi arritas kergelt, sest neil pole halli aimugi, mis raportiga tegu on voi mis selle sisu on.

Ok, saan aru, et mul on tana lihtsalt paha tuju ja seetottu ajavad pisiasjad veel rohkem narvi. Naiteks seda, et tahtsin eilset (jarjekordset) raportit uuesti saata, sest eile kodus markasin failure notice't, kuid arvuti, mida eile kasutasin, pidavat hoivatud olema ja eile ma juba kasutasin sedan nii palju ja segasin teist seetottu tootamast (no ise nad selle arvuti mulle andsid, jagagu siis omavahel) ja louna ajaks oli see lukku pandud ja alumine arvuti, mida keegi ei kasuta, ei lase gmailile ja yldse internetile ligi ja on yldse faking aeglane! Ja siin ei ole yhtegi kohta, kus louna aeg rahus olla! Ja . ja . ja yldse. Hakkan juba ka vaikselt kerima motet, et akki peaks kogu selle firma kuu peale saatma. Niisama aega raisata pole ka motet. Siin on niisama vahtivaid toolisi peale minu niigi kyllalt. Koik teised praktikandid kyll kordavad mulle, et rahu ja kannatust, asjad votavadki siin niipalju aega ja kyll nad ykskord ka edenema hakkavad, kuid kaua voib! Uurin, mida teised nadalavahetusel teevad ja voibolla votan homme siis ka vaba paeva. Kasu must siin ju nagunii ei ole ja tootaksin ka ainult pool paeva. Palgast votavad selle eest ilmselt maha. Aga ma parem teen midagi kasuliku, naen midagi, reisin ringi, kui niisama tehases passin. Paeva lopuks olen sellest mittemidagi tegemisest rampvasinud. Kusjuures neile on jaanud mulje, et olen asjast vaga huvitatud ja opin innukalt ja mida iganes. Lollpead! Kuidagi pean ma ju paevi sisustama! Loomulikult napin ma siis igavusest kingi ja vahin niisama ringi, molten lollusi ja kontrollin iseenda teooriaid. Nii pikalt jatkata, siis olen hullumaja kandidaat valmis.

Kusjuures naljakas on see, et mind kui valget inimest vahitakse siin kui ilmaimet. Kuid oleme (koos teiste valgete praktikantidega) taibanud, et nahes monda teist valget inimest, vahime me (teised valged praktikandid) teda veel rohkem, kui kohalikud. Ja nahavarvist tuleneb mingi eriline side. Isegi vabrikus on koik teised valged inimesed (no moned tellijate esindajad ja konsultandid siin ikka kaivad) automaatselt sobrad. Vahepeal me jutustame ja vahetame muljeid. Koik vangutavad pead, kui kuulevad, et mul siin veel 5kuud olla. Nende meelest on 2-3 nadalat korraga viibine maksimaalne talutav.

9. nov

Elasime just yle 3. maailmasoja. Eile oli/tana veel jatkuvalt on suur pyha diwali. Midagi uue aasta sarnast. Ja selle tahistamise peamine meetod on paugutamine ja ilutulestik. Tundub tuttav? Ok, korrutage need poisikeste paugutamised Eestis, paugu tugevuse - no vahemalt kolmega, ning tiheduse min kymnega - ning midagi hakkab koitma. Nagu linnalahing! Nadal aega on olnud eelproov, nyyd siis vahetpidamata oopaev jutti. Ning ilutulestik kais vist kogu selle aja, kui vahegi pime oli. Kolmapaeval ka. Kaisime katuselt vaatamas - igast suunast tuli vahetpidamata erinevaid rakette ja pauke. Loputult kaua... Naersime, et kui Paksitan otsustaks rynnata, siis ei paneks seda mitte keegi mitu paeva tahele.

Tana on tehasel ka puhkepaev, kuid kontor tootab. Tehas tootab see-eest pyhapaeval. Kuna ma ei taha pyhapaeval tootada ja me Beratiga kaime niikuinii koos toole, siis kauplesin endale sujuvalt valja variandi, et tootan tana nende kontoris, kus saan arvutit kasutada ja pean nagunii selle aruande kvaliteedi kohta tegema. Ja pyhapaeval siis ei lahe. Kaks jarjestikkust puhkepaeva oleks ka tore olnud, kuid ma sain sellest teada alles kolmapaeva ohtul ja kuhugi soitmiseks midagi organiseerida oli siis juba hilja. Ja 8 toopaeva jarjest ka ei ahvatle.

Ilm on siin suht hea olnud, sadanud eriti palju ei ole ja sooja on ... ma ei teagi palju kraadides, piisavalt igatahes. Nii 30 kanti kusagil. Tootmises, kus ei ole konditsioneeri + palju sooja emiteerivaid masinaid, on sellega paev otsa paris raske olla. Veel nomedam on aeg-ajalt konditsioneeriga kontorisse astuda, mis tundub kui kylmkapp. Nad siin yldiselt paistavadki arvavat, et konditsioneeril ja kylmkapil on samad funktsioonid. Kurk on igatahes imelik ja haal ara. Need tanavad, mis esimese suure sajuga olid kartulipollu sarnaseteks muutunud, olid jargmisel paeval jalle uue asfaltkatte saanud! Ja peale uut sadu naitasid jalle lagunemise marke. Tellitud toidu kattesaamine votab taas 45min-tund ning ei maitse pooltki nii hasti... Yldse olen ma jareldusele joudnud, et kogu toit on siin vyrtsine (ja rikshajuht ytles yhel hommikul, et Tamil Nadu toit pidi veel yks vahem vyrtsiseid olema !!!) - ka pizza ja isegi Maggi pakisupid. Ainuke mittepiprane asi on burger, aga see on koige halvem burger, mida ma oma elus saanud olen! Berat igatahes soob seda ylepaeva. Seega tuleb sellega lihtsalt leppida ja ara kannatada. Nii hull see kah ei ole. Ja kui see pipravark korvale jatta, on toit vaga hea. Ja puuviljad ka.

2. nov

Loomulikult ei juhtunud tol paeval mitte midagi ja yhtegi ylemust majas polnud. Seega jargmisel paeval olin toole saabudes veel pessimistlikumas meeleolus, kuid varustatud plaan B ja meelelahutusega kogu paevaks. Kuid paistab, et onn ei ole mind veel paris maha jatnud. Kuna mul nagunii kuhugi minna polnud, noustusin minema Beratiga tema osakonda, et akki kohtan monda ylemust. Ja avastasin Berati osakonnast ylemuse nr.1. Tegin siis asjaliku nao pahe ja istusin toolile. Mone aja parast kysis ta mult, et kas ma ootan kedagi. Ytlesin, et tegelikult lootsin ma leida kedagi, kes mulle mone tooylesande voiks anda. Mille peale ta vastas, et ta voib mulle ylesande anda kyll. Ennae imet!

Ylesanne on siis uurida, mis on lahti kvaliteediga, ja mis minu meelest neil kingadel viga on. Nojah, olen nyyd jalle tagasi tootmises, jalutan ringi, teen tahtsat nagu ja napin hoolega kingi ja kriban kommentaare. Ehk siis ysna sarnane eelmistele paevadele, kuid vahemalt on mul nyyd eesmark ja kvaliteedijuht suhtleb minuga. Kuigi keerutab. Muidu tundub asjalik onu olevat.

Tana siis ulle hakkab mulle vaikselt koitma, millesse ma end seganud olen. Kuna ma ikka veel tehase kvaliteedijuhiseid pole saanud (neid ilmselt alles tehakse), siis nokkisin niisama tootmises juhuslike kingade kallal. Noh, ja leidsin igasugu asju. Ohtul votsin lindilt juhusliku jalatsipaari ja leidsin sellelt terve nimekirja vigasid. Olulisi, kusjuures. Ja siis veel jargmise sama hullu paari. Ja need olid kontrollitud tooted valmis pakkimiseks! Naitasin kvaliteedikontrollile need siis ette. 10 min hiljem leidis tehases viibiv kliendi esindaja need samad kingad nende samade vigadega lindilt taas pakkimisse suundumas! Selle peale ei osanud ma enam muud teha, kui koju ara minna.