31.okt

Tegelikult polegi asjalood siin koige hullemad. Vahepealsetel paevadel pole eriti sadanud ja paike paistab. Ohk on ka jahedam ja liigub. Kohati on tanavatel veel suured veeloigud alles ja paljud tanavad on vaga auklikuks ja muhklikuks muutunud. Nii, et head see sadu ei tee. Pasha arvas, et tana ohtuks on jalle suuremat sadu oodata. Ja nadalavahetuseks kindlasti. Tana oli meil rikshas 2 varukummi jalge all ja me naljatasime, et esimene indialane, kes ette motleb ja natuke planeerida oskab.

Yks hea asi on see, et t88juures on nyyd (jalle) yks mees, kes myyb 20 rupsi eest riisi ja kastet. On kyll tyypiliselt vyrtsine, kuid selle raha eest olen ma nous riisi ja vyrtside erinevaid variatsioone iga paev s88ma kyll. Tegelikult voeti mult eile 15, kuna kysisin vaiksemat portsu - ja sellegi aras88misega on raskusi. Koik teised soovad ja mina olen ka seni elus.

See on yldse kummaline, et ma teen siin, eriliselt kaalumata, asju, mida ma Eestis kunagi ei teeks. Naiteks soon kohtades, kus hygieenist pole kuuldudki ja katega (eelistan siiski kahvlit, sest ma pole manuaalselt nii osav ja kahvel tundub ka esteetilisem), hulgun paljajalu templis voi solberdan poole saareni vees tanaval jne. Ptui, ptui, ptui - seni on koik hasti lainud. Aga see riik siin tundub olevat kui teiselt planeedilt, nii et mis siin imestada.



T88st siis. Noh, nagu naete, viidan ma jalle vaga t8iselt aega. Eile sai mu 2-n2dalane erinevates osakondades viibimine otsa ja tanase suhtes olin ma vaga pessimistlik. Juba eilne paev oli suht raskelt valjakannatatav, sest mu ettenahtud 4 paeva tootmises nagid valja sellised, et kiirkorras veeti mind veelkord labi koikide tsehhide ja tutvustati nende funktsioone ja vastutavaid isikuid ja siis olin ma omapead. Yritasin syveneda igasse operatsiooni, jalgisin t88korraldust jne, kuid 4 paeva on selleks ikka liig. Eilseks oli mul plaan raakida kvaliteedijuhiga ja yritada kvaliteedi systeemile pihta saada ning veel planeerimise onule kysimusi esitada, kuid aeg selleks oli v2ga ebasobiv. Tootmisest 3/4 seisis, sest mingid materjalid hilinesid ja mujal toodetud pealsed olid kehva kvaliteediga jms ja yldse pidid mingid ymberkorraldused toimuma. Yhesonaga planeerimisosakonna ja kvaliteedijuhi oudusunenagu. Ja rohkem lihtsalt liinide vahel ringi kaia ja asjalikku nagu teha, igale toolisele naeratada ning vastata kysimustele 1)kas ma olen s88nud (no mis kuradi kysimus see on ja mis on igayhel asja minu louna ja s88misega? Beratil on kusjuures sama hada) 2) mis mu nimi on 3) kust ma tulen/kauaks jaan - Eesti ytleb neile toepoolest sama palju kui Mars, kuid moni kontoriinimene isegi teadis sellest ja vahel olen markmikust Euroopa kaarti naidanud ja seletanud, et Eesti on siin ja Berat on siit ja Mr. Bevan siit.

Suhtlemine siin on muidugi omaette teema. Personalist enamus kyll raagib inglise keelt, kuid erineva tasemega ja kohutavalt harjumatu aksendiga. Lisaks arusaamine erinevatest moistetest ja paljud minu kysimused tunduvad enamikele inimestele yldse teisest universumi tasemest olevat. Reat88taja teab yldjuhul vaid oma kitsast teemat ja midagi yldisemat kysida on asjatu energiakulu. Aga just see see on - meeletu pingutus, et millestki aru saada voi teada saada. Inimesed on muidugi erinevad, kuid see tundub siin kuldne reegel olevat. Peamine suhtlemine kaib siin ikka naeratades ja noogutades. Naeratan ja noogutan enamasti iga asja peale.

Firma naol on tegemist India suurima jalatsitootjaga. Mis jaab aga suhteliselt markamatuks, kuna grupp koosneb paljudest firmadest, kes on perekonna liikmate vahel ara jagatud. Minu tehas on toenaoliselt koige vaiksem ja ka uuem. Toenaoliselt on tegemist ka yhe koige asjalikuma India paritolu ja omanikega firmaga. Ja toepoolest, tingimused ja ruumid on siin vaga korralikud isegi Euroopa standardite kohaselt. Iseasi on muidugi see, et t88lised ei taha isikukaitsevahendeid kasutada ja tahavad istuda ja olla paljajalu betoonp6randal. Oma roll on selles kindlasti ka klientidel, sest niivord tuntud ja kallid kaubam8rgid lihtsalt ei saa endale lubada skandaali lapst88j6u kasutamise voi vaeste ekspluateerimise parast. Aga ega seda loogikapuudust markab siingi. Motlesin siin oma tootmises viibimise paevade jooksul, et milline oli tookorralduse pohimote Eestis omblusvabrikutes ja et vajaliku efektiivsese saavutamiseks peaks see nii olema ka siin. Ehk siis pohimote, et tykitooline istub oma masina taga ja sooritab operatsiooni ega peaks muretsema millegi muu parast. Siin aga toimub pidev ringi liikumine, sest kogu aeg on vaja midagi tuua voi viia voi otsida voi tooriista laenata (misiganes otstarbel)... Aga ma ei kujuta ette, kuidas see Eesti/Euroopa/laane pohimote siin toimima on voimalik panna. Siin on t88line toiduahela madalaim aste ja tema vaartus on olematu. Siin ei suudaks keegi ette kujutada, et korgema astme inimene, ehk siis meister vms tegelane, osutaks t88lisele mingit abi voi hoolitseks tema mugavate t88tingimuste eest. Ma isegi ei tea, millest see tuleb. Haridustasemest? Motlemistasemest? Lihtsalt eksisteerimisest? Sest kui sa siin midagi saada yritad - rikshajuhiga kaubelda, restoranis toitu tellida vms - siis pead sa olema meie moistes ebaviisakas ja j2me. See tundub olevat ainuke m6juv kaitumisviis.

Aga veel. Tunnen end siin firmas - mitte just ebamugavalt, aga ebalevalt. Sest koik asjapulgad siin on mehed. Enamuses tosised moslemid, kes abielluvad oma pruuti nagemata. Seega yhise puutepinna ja arusaamiste leidmine on suht raske. Seda ytleb isegi Berat, kes on meesterahvas ja moslem. Naised on koik kas tootmistoolised voi muidu vahetahtsal kohal ja vaid moned neist on olnud vaart mulle esitlemist. Ja nende inglise keele oskus on olnud suht nigel. Seega tunnen ma puudust naiselikust seltskonnast, kelle kaest uurida toidu ostmise ja tavade ja muidu elu-olu kohta. Moni ohtu olen moelnud, et huvitav, mitut kirjutamata reeglit ma tana rikkusin? Kas mu pluus oli liiga lahtine, seelik liiga labipaistev, kas juuksed lahti on ikka ok, kas jalg yle p6lve istumine ei solvanud kedagi.... Niiviisi voib luulud saada. Tanase lounas88gi ajal administratsioonihoone s88gisaalis taipasin (Berati abiga), et olen selles ruumis ainus naine! Tean, et tehase taga 2. korrusel on tootmist88liste s88giala, kuid ma ei ole sinna sattunud ja olen kainud admini hoones, kuhu mind esimestel paevadel juhatati. Aga admini hoones t88tab ju ka naisi - kus voi millal siis nemad s88vad? Teadmatus teeb toepoolest 6ndsaks, sest nyyd ei tea ma enam, mida edasi teha. Sest t88liste/naiste s88gisaali nagu ka ei kippu. See oleks liiga suur elevus ja ma oleks seal nagu mingi v2ljan2itus. Niikuinii olen seda, sest koik, nii tanaval kui firmas, vahivad mind kasvoi kaelad koveras ja naeratavad ja itsitavad ja esitavad standardkysimusi (vt paar loiku eestpool). Nagu ma oleksin mingi loomaaia eksponaat. Ja muidugi eriline ahvatlus kaupmeestele ja kerjustele. Chennais see nii vaga hull ei olegi, kuid kusagil vaikestes linnades on see vaga tyytu. Yldse tundub siin kehtivat reegel: mida iganes sa teed ja oled, kui naed valget inimest - kysi raha.

Kui reeglitest raakida, siis olen enda jaoks avastanud nii monedki. Liikluses naiteks naib kehtivat reegel, et kui vaikest vahet naed, siis pressi end sinna. Voi kui sul on tugevam pasun, siis tuleb seda maksimalselt kasutada ja teised t6mbavad korvale (kehtib eriti busside puhul). Isiklik kogemus ytleb, et kui tahad teed yletada ja liiklus tundub kahtlaselt h6re, siis vaata paremale (sest sa vaatad vanast harjumusest vasakule). Siis avastasin ma end motlemast eesti-inglise segakeeles. Ja eile taheldasin midagi vaga kummalist - kuna siinsetel klaviatuuridel puuduvad tapitahed, siis kirjutan ma eesti keeles ilma tapideta. Kuid millegi parast kirjutan ma sama moodi ka pastakaga paberile markmeid tehes!?!? See see on, kui kasutad oma aju ainult paaniliselt tegevuse otsimiseks. Paaril korral olen yritanud oma korterikaaslastega vene keeles suhelda ja see on ikka liig, mis liig! Kolm nii erinevat keelt labisegi on ajule ikka yleliiast.

Aga tanase koha pealt olid mul suured lootused ... kuni need eile suure kolinaga kokku kukkusid. Lootsin, et lopuks ometi saan ma suure ylemuse jutule ja asjad hakkavad liikuma ning midagigi selguma. Aga siis ytles keegi, et suur ylemus on selle nadala lopuni Amburi tehastes. Ja mida ma siin siis seni tegema pean!? Mul pole orna aimugi, millise tehase voi osakonna alla ma kuuluma pean ega kelle jutule minema pean. Istun hoovi peal palmi all? Tana hommikul ei saabunud ma just eriti lootusrikkalt ja olin end varustanud koikvoimaliku meelelahutusega tegevusetuks paevaks. Hommikul marssisin siis personalijuhi juurde ja kysisin arvutit raporti kirjutamiseks. See mulle ka anti, raporti sain kirjutatud ja ylejaanud paeva siis kriban netis. Suur ylemus vist ikka eksisteerib lahikonnas ja eksisteerib ohkorn lootus, et ehk midagi hakkab ka toimuma. Aga lootus on lollide lohutus... Pasha ytles, et temal kulus yle 4 kuu, enne kui ta midagi kasulikku tegi. Tema praktika oli aastase kestvusega. Berat igavles oma kolmest kuust esimese - seega lihtsa matemaatika pohjal peaksin valmis olema veel pooleteiseks kuuks tegevusetuseks?

Rhiannon vahetas firmat, sest ta tuli siia turunduse t88 peale, kuid firmal sellist asja ei olegi. Kogu turundus seisneb firmajuhi kokkulepetes klientidega. Allhanget osutav tootmisettevote ju. Tema funktsioonina nahti, et oleks keegi, kes ytleks klienditeenindajale voi kliendiga suhtlejale, et nad ytleks kliendile "ei", mitte ei kirjutaks, et homme anname vastuse jne, kui on teada, et see vastus on ei. Yhesonaga, olla valge naine bossi korval. Ka ei antud talle mingeid konkreetseid t88ylesandeid jne. Kuna ta tuli siia ikkagi konkreetselt turundusalast t88kogemust saama, siis ka mingi asendustegevuse varianti ta ei tahtnud. Nadala parast ytles ta oma koha yles, ahvardas natuke Naveeni (meid kordineeriv isik) ja too korraldas talle intervjuu teises firmas. Igatahes on ta oma uuel kohal ylirahul ja yliproduktiivne.

3. nadal

Monsoon on siis nyyd ametlikult alanud. Eelmisel nadalal sadas ainult 88siti, kuid viimastel paevadel pea kogu aeg. Ja otse loomulikult oli meil nadalavahetuseks planeeritud valjasoit linnast valja randa. Ja otse loomulikult ei osanud me arvestada lakkamatu vihma saabumisega.

Niisiis, laup2eval pakkis suurem osa praktikante Chennaist ja Hyderabadist ennast kokku ja suundus Mamallapurami poole. Kas te kujutate ette u. 70km pikkust vahemaad, mille bussipilet maksab u. 6eeku? No just nii palju see pilet maksiski, kuid buss oli ka vastav. Selline ehtindialik, ilma uste-akendeta, ainsaks luksuseks alla lastavad kummist voldikud akende eest. Kardan, et Eestis pole kunagi olnud isegi mitte ligilahedases seisukorras uhissoidukit. Ja otse loomulikult kuulus komplekti voimas pasun, mida iga kaasliikleja puhul pikalt kasutati. Ameeriklastest veduriviled on selle korval vaevukuuldavad.

Rannast ja rannapeost ei tulnud midagi valja, sest sadas lakkamatult. Soime ohtust ja venitasime jargmisel hommikul kohvikus kurvalt hommikus88giga, kuid lopuks jai yle vaid bussi peale minna ja koju tagasi.

Kuna meie korterikaaslane Kirsi lahkus tana, siis plaanisime yhist pidulikku ohtus88ki. Peale paevast ligunemist nagu valja ei kippunudki, kuid koht oli jube tyhi. Otsisime siis valja parima voimaliku varustuse antud ilmastikuolude tarbeks ja laksime. Kaugele me aga ei joudnud. Veendusime varsti, et ykski riksha ei liigu ja, joudnud labi pahkluuni vee tanavanurgani, loobusime ka mottest jalgsi minna. Jargmised pool tundi kulus paanilistele katsetele toitu koju tellida. Enam polnud oluline isegi mis toit ja mis hinnaga - peaasi, et kohale tuuakse ja rohkem. Labi raskuste saime antud tellimuse pitsa(de)le ja jaime lootusrikalt ootele. Teadmata pika ooteaja veetmiseks vaatasime x-faktorit ja kui siis 20min parast uksekell helises, kostis selline yhine roomur88gatus! Suurest heameelest andsime tilkuvale kullerile 100rupsi tippi. See on ikka ehtindialik kyll - tavaliselt laheks pitsa saamiseks ilmselt 1,5tundi, kuid nyyd, kui kallab kui oavarrest ja tanavad on yleujutatud, saabub see 20 minutiga!

Kuna sadu jatkus, siis olime hommiku parast suht mures. Rhiannoni boss helistas, et merel pidi tsyklon mollama. Kauem olijate muljeid rinnuni veest kuulates vottis ikka tosiseks kyll. Samas tekkis aga ka vaike lootus vabale paevale. Hommikuks oli aga imekombel sadu lakanud ja jogi tanavalt haihutnud. Samas paistsid paika pidavat kuulujutud, et tana on rikshajuhtide streik. Kuidagi siiski me yhe hankisime, kes meilt tavaparase 150 asemel 200 kysis ja kohale joudes 250 valja yritas pressida. Aga ruttu joudsime me kyll.

Paeval sadas paris kovasti, kuid koju tulles oli jargi jaanud. Tanavatel on kohati suured veelombid ning kojutulek vottis tavaparase 50min/tunni asemel ligi kaks. Sellele vaatamata kaisime Rhiannoniga shoppamas - ostsin omale korralikud kummiplatud, sest need tunduvad jargmine kuu-poolteist olema ainukesed moistlikud jalatsid; ja varusime hulganisti toitu - juhuks kui veel eilse sarnaseid ohtuid (voi paevi) peaks ette tulema. Monsoon ju alles algas...

Mysore

Mu generaalplaani kohaselt oli mul laupaeval vaba paev, kuna hindudel on pyha. Siin ei saa yldse aru, millal on pyha puhul vaba paev ja millal mitte, sest erinevatel uskudel on see erinev ja siin firmas on peamiselt moslemid. Berat igatahes tootas. Samas Kirsil ja Pashal oli reede vaba paev. Tont neid siin teab.

Meie Rhiannoniga haakisime end kaasa Lothari, Anna ja Xavieriga, kes laksid nadalavahetuseks Myasore. Oh jah, se Indias seiklemine. Koigepealt oli tykk tegemist, et leida normaalse hinnaga autoriksha bussijaama ja lopuks maksime ikka liiga palju. Liiklus venis jubedalt (reede ohtul kell 9) ja joudsime napilt 20 min enne bussi valjumist. Siis yritasime oma bussi leida: yks ytleb, et seal, teine, et seal - jooksime 2 korda yle mingi tyhermaa kahe bussijaama vahel ja siis selgus, et oleme ikkagi vales bussijaamas - oige asub u. 1,5km eemal. Lasime jallegi end rikshajuhil roovida ja olime kindlad, et sellele bussile me ei joua. Liiklus puha umbes. Ja bussijaam ise ka p2ratult suur ning segane. Imede ime, kuid leidsime oma bussi ja taitsa oigel ajal ning, veel suurem ime, teised saabusid alles peale meid. Edasi tuli 10 tundi bussis...

Myasore'i saabusime hommikul enne kaheksat. Kuna oli festivali nadalavahetus ja see linn hindude seas sel puhul eriti populaarne, otsustasime kohe hotelli otsida. Oli see vast protseduur! Kohe bussijaamas haakis mingi onu end meile kylge, et tulge ikka tema hotelli ja koik muud on tais jne. Esimene LP soovitatud hotell oligi - otsustasime siis tema oma vaadata - tundus ok, kuid mingil kummalisel kombel hind kohe kerkis. Otsustasime veel ringi vaadata, kuid alternatiiv polnud oluliselt odavam, kyll aga oluliselt narum. Kusjuures see onu jalitas meid kogu see aeg. Ok, sai ta siis oma tahtmise. Meil aga seisis ees tulutu vaidlus hotelli check out aja ymber - me ei taha kell 8 ara minna, me maksaksime praegu tubade eest, kuid saabuks alles peale 12 ja homme venitaks siis ka nii 11ni. No ei tee seda neile selgeks! Lopuks saime kokkuleppele check out'i ajale kelle 9. Jumal nendega...

Peale hommikusooki seadsime sammud palee poole. Loomulikult olime hetkeliselt ymbritsetud koikvoimalike tanavakaubitsejatega ning meile vaideti, et palee avatakse alles peale lounat. LP kohaselt aga 10.30. Noh, kuna ka selleni oli veel tund aega aega, siis otsustasime esmalt mae otsas asuvas templis kaia. Pika kauplemise peale saime omale auto, kes yritas meid kogu aeg kuhugi vabrikusse voi poodi vedada ja tegi linnas sihukesi ringe... Mae peal olime me muidugi veel suuremas myygimeeste piiramisr6ngas. Ja varsti hakkas meile tunduma, et peamine vaatamisvaarsus ymbruskonnas olime meie - viis valget inimest. Koik pildistasid meid, tahtsid koos meiega pilti teha, kysisid kust ja kes jne. Eriline lemmik oli Lothar - ta ise pani selle oma punaseks paevitanud nahavarvi arvele: valget inimest on ikka nahtud, kuid punane on midagi uut. Aga lopuks oli see tahelepanu ja myyjate piiramisrongas juba vasitav ning me hakkasime lollitama - pildistamise eest 50 ruupiat kysima, vastu pildistama jms.

Hiljem laksime paleesse (selgus, et see avati toesti alles peale lounat). See oli ilus! Suur kompleks erinevate ehitistega ja peahoone. Vaade sellest kompleksile ja maeahelikule! Koik need mustrid interjooris... Vau! Midagi nii ilusat ei ole ma varem nainud! Ohtul laksime sinna tagasi (yllatus-yllatus - sinna sai tasuta sisse, sh ka peamajja), sest pyha puhul oli kogu kompleks ja linn kaunistatud lampidega. Nagu joulude ajal! Lisaks olid koik autod, bussid, autorikshad, hobused, lehmad, jalgratta jms liikumisvahendid kaunistatud lillevanikute ja banaanilehtedega. Vaga pull. Kunagi lisan siia ka pildid sellest.

Linnana meeldis mulle Myasore rohkem, kui Chennai. Esiteks juba seetottu, et see on v2iksem. Samas ka tunduvalt rohelisem - siin on palju parke ja aedu ja rohealasid ning rohkem ruumi. Chennais on koik asjad nii yksteise otsa surutud ja kokku pressitud, ohk on saasta tais...

Jargmisel hommikul ei tundunud kellelegi jarjekordne India stiilis hommikusook enam vastuvoetavana ning otsisime hotelli, kust sai euroopalikku. Niisiis, minu esimene voileib Indias! Lothar oli valja kaubelnud meile auto + juhi soiduks linnukaitsealale ja tagasi. Paadisoidul valget inimest jarjekordselt nooriti. Algul yritati meid 5kesi suruda niigi indialastest kubisevasse paati - otsustasime oodata jargmist, kuna olime 5kesi maksnud rohkem, kui kogu see paaditais kokku. Ilmselt oleksime selle raha eest voinud paadi juba osta. Aga iseenesest oli soit seda raha vaart - niiii palju erinevaid linde nahkhiiri ja krokodille! Just, krokodille! Ja tagasi maa peal, kiusas Lothar ahve ja pildistas neid loputult. Yldse tekib siin vahepeal tunne nagu loomaaias - oleme nainud elevanti, krokodille, ahve, kitsi, lambaid, hobuseid, koeri, lehmi (te ei kujuta ette, millisel hulgal variatsioonides koiki neid loomi siin leidub), oravat, kassi (mille puhul oli algul raske kindlaks teha, kas tegemist on kassi voi ahviga)...

Kogu pidustuste krooniks pidi olema pidulik rongkaik elevantidega labi linna. Meie Rhiannoniga jaime sellest kahjuks ilma (kuna tagasisoiduks enam bussipileteid saada polnud, siis tuli kasutada rongi ja sellelegi oli saada vaid 1 klass). Aga Lothar kindlati pildistab igat detaili sellest. See eest olime suht onnelikud, et juba ohtul tagasi Chennaisse joudsime - peale kohutavat ylesoomist selle 7.5 tunni jooksul, kus jarjest igasugu snakke serveeriti ning tagatipuks priske pearoog. Tosiselt, tana otsime yles lahima supermarketi ja ostame midagi normaalset syya. Mitte, et siinne toit halb oleks, kuid iga paev 3 korda paevas seda syya on ikka liig mis liig. Makoroone, makoroone! Kartulit!

19.okt

Viimasel ajal on mul loll komme 2rgata hommikul 6 v6i veelgi varem ja siis vahi aga lakke. Ilmselt vist sellest, et siis l2heb valgeks. Eile hommikul pesin sel ajal pesu, t2na siis toksin siin.

Olen paar viimast paeva olnud tootearenduses - suht sisukad p2evad on olnud. Olen 6ppinud erinevaid kingatyype, nahku ja materjale jne. Eile proovisin ise liistu teipida l6ike saamiseks. Suht hasti tuli v2lja. Loomulikult tekitasin ma sellega elevust, samuti oma pystijalal soditud skeemidega m2rkmetes ning kui siis selgus veel, et ma ka cadist midagi jagan... Ja siis sain teada, et mind peetakse Berati 6eks!

6htul k2isime Rhiannoniga T.Nagari korteris kylas/peol. Ok, nende korteriga v6rreldes on meie oma lux, kuid neil on see-eest selline yhine ja kokkuhoidev kamp, mida meil ei ole. Ah jaa, Berat kolis meile sisse - tema jaoks 4 koht 5n2dala jooksul ja ta saabus parajasti hetkel, mil Aiesec teatas, et omanikud n6uavad, et korteris elaksid kas ainult tydrukud v6i poisid. Kuna tydrukutel ylekaal, siis n6ustus Pasha h2rrasmehelikult v2lja kolima - Berati see ei puuduta, kuna tema on t2htajaks siit juba l2inud. Aga nii tobe reegel minu meelest! Plaaniks B j2i, et Pasha yritab selle aja jooksul peremehega s6braks saada ja ta meelt muuta, kuid see ei ole eriti t6en2oline.

teisipaev - arge kuupaeva kyll kysige - oktoober

Niisiis, mulle tehtud generaalplaani kohaselt tootan kaks paeva koos Beratiga kaubandusosakonnas. Tegelikult on tegemist tootejuhtidega-klienditeenindusega, ehk siis inimestega, kes suhtlevad tellijatega koikides kysimustes ja vahendavad seda siis tootmisele, tootearendusele jne. Ma ei tea, miks nad seda siin kaubanduseks nimetavad.

Seni on siin olnud tore. Kuigi tootamiseks seda just ei nimetaks. Mulle on seletatud erinevate tellijate protseduure, aruandlust jms. Vahepeal leidsin yhe tellija kvaliteedistandardist jupikese ja nyyd sain selle koik - nii u 15cm paksuse kausta. Kuid tegelikult on see ylivajalik. Kohtusin eile korraks ka koige siirema bossiga ja ta arvas, et minust voiks kasu olla just kvaliteedi jalgimisel. Sest idaeurooplasena olen ma paris kingi nainud ja tean neist yht-teist. Kohalikea pidi see hada olema, et nad kannavad ainult platusid.

Berati kolleegid on toeliselt toredad! (tore paistab olevat mu uus moesona). Noored meesterahvad, kellest yks peaks varsti abielluma. Pidime tana koos kuhugi lahedalasuvasse hotelli lounat sooma minema. Isegi Berat onnestus peaaegu nousse saada. Kuidas ta saab nende keskel tootades nii onnetu olla? Mul on kyll kahju, et homme pean juba jargmisesse osakonda minema. Kuid toenaoliselt hakkan nendega ka edaspidi aeg-ajalt kokku puutuma.

pyhapaev, 14 (vist) oktoober

Mul vedaski ja laup2ev oli vaba p2ev. Tegelikult oli see suht napikas, sest Berat ytles et, eksisteerib v6imalus, et 6htul helistatakse ja 8eldakse ikkagi, et on t88p2ev, sest see, kas on v6i ei ole, selgub alles 6htul kuud vaadates. No ja 6htul olime Rhiannoni ja tema brasiillannast ylemusega yhe peene hotelli baaris, kui too sai oma bossilt s6numi, et ikka on t88p2ev. Olime suht pettunud, kuid otsustasime kolmekesi, et meie kahekesi pole midagi kuulnud ja ei l2he. Koju j6udes oli nii kergendav veenduda, et Berat ei ole helistanud ja meil seega asi ametlik. Aga koju j6udsin ma alles tykk aega hiljem, sest meiega liitusid selle brasiillanna tuttavad ja me l2ksime kohalikku 88klubisse. P2ris lahe oli tantsida, kuigi muusika oli mingi suht yheylbaline tymakas.
Hommikul olin vaevalt dushi alt tulnud, kui Francis kysis, kas tahan koos nendega randa tulla. Tahtsin. L2ksime siis viiekesi yhe tema s6bra autoga linnast u. 50km eemal asuvasse kuurorti v6i puhkekylla. Aega v6ttis see, ma arvan, yle tunni, kuigi tegemist pidi olema Chennai yhe (tegelikult ainukese) uue ja hea teega. Meile Rhiannoniga oli see hea v6imalus natukene linna ja ymbrust n2ha. Linn on siin vist igal pool yhesugune - r2pane, t8is igasugu t8navakaupmehi, inimesi, lehmi, koeri, kitsi ja liiklusvahendeid l2bisegi. Yks suur kaos ja Paabeli segadus. Isegi luksusvillade k6rval on m6ni hytt k6ige vaesemate inimestega. Linnast juba v2lja j6udnud, sai n2ha India loodust. Ilus! Ja see kuurort, kuhu j6udsime, vau! Tegelikult suhteliselt v2ike keskus basseini, rannal6igu, restoranide ja yyritavate majadega. Aga niiiii ilus! Tegin siin oma esimesed pildid. Ok, paar p2ris esimest tegin yks hommik oma toa r6dult, kuigi sealt pole suurt midagi pildistada.Niisiis chillisime p2ev otsa rannas. L6puks oli seltskond p2ris suur, sest meiega liitusid veel Francise tuttavad, siinsed praktikandid jt. Mina olin nagu vasikas esimest korda p2ris meres ja veedusin, et vesi on siin t6epoolest tunduvalt soolasem ja saab niisama vee peal h6ljuda. Samas oli lainetus pea olematu, kuid iga laine puhul tuli selle eest 2ra hypata, sest need olid nii tugevad. Kusjuures puhus selline m6nus tuul, mist6ttu kuumus oli tunduvalt talutavam ja just selline paras m6nus soe. Yhes6naga - paradiis!
6htuks l2ksime linna tagasi, s6ime yhe kohaliku itaallase peetava itaalia restorani katusel pitsat ning l6puks vajus kogu seltskond meile Francise lahkumispidu pidama. On ikka hullud peoloomad kyll! L6puks ma enam ei jaksanud ja l2ksin 2ra magama (huvitaval kombel peavad siinsed seinad suht h2sti heli kinni). Aga lahe oli tutvuda ja r22kida teiste siinsete praktikantidega. Yks poiss Belgiast oli just hommikul saabunud ja seega veel rohelisem, kui mina.

T2na siis k2isime Rhiannoniga kohalikul turu moodi kohas. Minu jaoks suht m6ttetu koht - hull kirbuturg ja t2ika t6is igasugu kraami, kuid enamus paistab ka 100m pealt odav v2lja. Ja minusuguse suure valge inimese jaoks ei olnud riietest seal midagi. Isegi Rhiannoni jaoks, kes on kleenuke, tundusid k6ikide asjade kummid liiga tugevad. Enne turule minekut k2isime poistega s88mas l2hedal asuvas India s88gikohas. Sellises ehtsas, kus tuli syya k2tega ja hygieen polnud just euro. Loodan, et j22n ellu. Seni on k6ik ok ja sellest on mingi 7-8tundi m88das. Ja me peame ju l2hedal asuvate s88gikohtadega tutvuma, sest k88gis on meil ainult see lauapliit yhe auguga ning p2ris supermarketi tyypi poodi ka l2heduses pole, kust toidukraami osta.

Tegelikult on suht raske uskuda, et veel selle n2dala alguses olin Eestis. Praegu tundub see nii kauge ja nagu mingist teisesest elust p2rit olevana. Samas olen ma ka siin alles v66ras ja kuu pealt p2rit. Selline esmaavastamise periood alles, kuid samas hakkab kusagil kuklas vaikselt juba kummitama: kas ma ikka viitsin siin veel 6 kuud olla? Aga elame n2eme. Pyyan j2rmise n2dala yle elada ja siis oskab juba paremini 6elda.

12. okt

Veedan siin siis oma j2rjekordset "t88p2eva". Mu siia j6udmisest on juba kaks tundi ja ainuke, mis vahepeal juhtunud on, on see, et yks eilsetest onudest (ma t6esti ei suuda neid nimesid ja kes on kes meelde j2tta, hea kui n2odki tuttavad tunduvad) n2itas mulle veel vabrikut, siis seletas mu veel v2iksem ylemus kellelegi, et minuga peab tegelema. Seepeale toodi mind siia ylesse kontoriruumi, istutati arvuti taha ja siin ma siis nyyd olen. Rohkem kui tunnikese juba. Rhiannon kurtis eile sama (ta peaks tegelema turundusega, kuid sellist asja iseenesest selles firmas polegi) ning Berat ytles, et temal on kogu p2eva jooksul t88d nii 2-2,5 tunniks.

Midagi peab ju tegema ja kriban siis. Eile kribasin ka jutu, kuid 2htul l2ks elekter 2ra ja nett ka ei tahtnud toimida. Yldse tahab see pihuarvuti veel tundma 6ppimist.

Vabrik siis. Ma ei tea, palju mul lubatakse sellest r22kida, kuid see konkreetne vabrik on suunatud k6rgekvaliteedilisele toodangule ning toodab p2ris kallistele ja tuntud kaubam2rkidele. Tegemist siis nahkjalatsite ja saabastega. Vabrik on aastast 2003 ja mingi liin vist alla aasta vana. Hoone paistab ka tutikas, kuid taga hoovi pool on juba selliseid huvitavamaid ehitisi ja katusealuseid. Megasuur ta ei tundu, u 300 inimest pidi siin t88tama. K8rvalhoones pidi olema sama firma teine tehas 600 t88tajaga. Lisaks siis veel m8nikymment teist tehast sama grupi all.

Ok, magasin vist palvuse maha. Helises kell ja k6rvalruumidest valgus inimesi tagasi ning vahek2igus s2ttisid 2 meest mingit pikka musta riiet kokku tagasi. Siin ju, v2hemalt omanikud, moslemid. Seet6ttu on homme vist ka vaba p2ev - Berat ytles, et Ramadan peaks l2ppema.

Niisiis vabrik. Enamus liinit88lisi on sarides naised. Nende puhul on suht raske aru saada, kui vanad nad on, kuid m6ned paistavad v2ga noored. Kusjuures siin on p2ris palju igasugu liime ja lahusteid, mis lenduvad. Osadel on maskid n2o ees, m2rkasin ka k6rvatroppe. Pyydsin siit ylevalt ruumist inimesi j2lgida - k6ik tundus nii venivat, et ma ei suutnid eriti yhele inimesele keskenduda. M6ne puhul oli ajakasutus nii enam-v2hem, kuigi liigutused olid aeglased. V6imalik, et antud operatsioon n6uabki suurt t2psust ega saa kiiremini sooritada. Samas k6rval on ka piisavalt alakoormusega inimesi. Tegelikult on siin ikka v2ga palju selliseid k2sitsi sooritatavaid operatsioone ja kontrollimist. Yhes ruumis on naised, kes 6mblevad k2sitsi kokku mokassinide pealseid ja neid naharibaga punutud "6mblusi". Sel hetkel ei olnud veel t88p2ev alanud ja kivip6randal istus ainult yks v2ike naine.

Ruum, kus ma asun, on vist ylemuse nr.3 varukabinet. Ta nimelt pidi olema mitmel ametipostil ja m6ningaid asju on tal vist mugavam siin hoones toimetada. Peale tema laua on siin veel 3 lauda, kuid ei yhtegi inimest. Sorisin siin v2heke arvutis faile ja m6ningad siin vist mingi konsultandi omad, kes t66 efektiivsust ja tootlikkust analyysinud. Yhes6naga - selline poolajutine koht. Bossi ise on juba m6nda aega siin viibinud - ajab oma asju, mingeid tegelasi voorib edasi-tagasi - ei tee mina neist v2lja, ei nemad minust. V6ibolla nad vahivadki mind, kui vakget inimest, aga ma t2esti pole seda vaadanud. Tsehhis tekitan ma kyll k6igis neis sarides naistes elevust ja itsitamist.

Berat mainis eile, et teda kui valget inimest k6ik j6llitavad ja teda see h2iris. Ja veel terve rida asju, mis teda h2irisid ja shokeerisid. Enamus neist olid aga sellised, mille kohta ma olin varem korduvalt lugenud ja teadsin oodata. Osalt ka t2nu Tuuli jt blogidele. Nii et, Laura, minu ettevalmistus on vist lausa liiga hea. Igatahes ei ole mind seni midagi veel shokeerinud, kuid seda on vist veel liiga vara h6isata. Seni on mul igatahes veel t2iesti reaalsusest eraldav tunne ja ma ei oska isegi suurt midagi karta. N2dalavahetusel pidid Briti tydruk Samantha ja Soome tydruk Kirsi meile toidupoode ja s66gikohti n2itama ning yldse linna peale viima. Siis hakkab ehk midagi koitma. T2na hommikul v6tsime riksha Berati majani ja ytlesime sihtkoha nii, nagu ta 6petas. Igatahes ei olnud rikshajuhil 6rna aimugi, kus see asub Meil ka mitte. Keerutas ringi, kysis umbes miljon korda teed teistelt rikshajuhtidelt ja l6puks tahtis veel raha ka juurde ja korraldas skandaali! Kohale me j6udsime. Ja Berati juhatusel ka t88le. Siin l2heb kuue ajal 6htul juba pimedaks ja siis ei n2e suurt midagi, eriti veel rikshas kihutades.

Oh jah, olen vist suurema osa oma m6tetest juba kaks korda kirja j6udnud panna ja ikka ei midagi. Kell on kohe 12, yhest peaks hakkama l6una. Yritan seda Berati ja Rhiannoniga koos veeta. Ja p2rast seda helistan sellele semule, et ma tahan midagi teha.

Kirjutaks siis korterikaaslastest. Minu toanaaber Yun on Koreast ja olnud siin juba pikalt ja on veel v2hemalt aasta. T88tab Korea saatkonnas - vist P6hja Korea omas, kuid see on nats kahtlane vist?! Igatahes pole ma kindel. K6rvaltoas siis Rhiannon Austraaliast ja Kirsi Soomest. Kirsi on siin veel u 4 n2dalat. Briti tydruku Samantha toakaaslaseks on venelanna Olga, keda ma pole eriti palju n2inud, sest tal olevat mingi t6bi ja ta elab seni oma tuttava juures, kellel see ka on. Siis veel Pasha e. Pavel - ka Venemaalt. Olnud Indias kaua ja esialgu 2ra minna ei plaani. On selline isalik ja korraldab ning vastutab kogu elamist korteris. Siis veel Francis Prantsusmaalt, kuid tema lahkub n2dalavahetusel ning Berat kolib tema asemele.

Ohoo - mulle p88rati t2helepanu - kysiti, kas ma midagi l2unaks tahan. Kell on 12.07 (j2relikult peab nyyd juba tellima) ja mul on l6una kaasas, kuid asi seegi.



J2lle mina siin! T88p2eva l2puni on napilt tund ja vahepeal on isegi yht-teist toimunud. Nimelt saadi mu plaan valmis! Ehk siis koostati paber, et j2rgmistel n2dalatel olen neil ja neil p2evadel nendes osakondades ja minu sealse 6petuse eest vastutab see ja see. Ja seej2rel k2isime me k2ik need osakonnad ja onud ka l2bi. Siis n2idati mulle ka peenema seltskonna naiste vetsu (sisse ma seekord ei l2inud) ja ma puutusin kokku esimese juhtkonna hulka naisterahvaga siin. No pigem keskastme juhtkonnast - Fafa. No me natuke lobisesime ja ma lasin endale veelkord, seekord rohkem seda teist, tehast n2idata ja seletada. Ta n2itas, et n2e, inimesed siin peaksid maske ja kaitsevahendeid kandma, aga nad ei tee seda. Eestis tegelikult ju sama lugu. Noh, ja nyyd istun j2lle siin ja kriban. Fazel peaks veel l2bi tulema ja yht-teist seletama. Tema on siis minu "lapsehoidja". Tegelikult ylemuse nr 3 assistent personali peal vms. Temaga j6udsime me ka yht-teist lobiseda. Ja kui h2sti l2heb, st kui Berat ytleb(!?!), et homme on Ramadan, siis homme t66le tulema ei pea. Loodan v2ga, sest teha pole mul siin t6esti mitte midagi. Peale l6unat hakkasin juba igavusest aknast telefoni stopperiga t66lisi m66distama, kuid siis nad tulid oma plaaniga.

esimesed muljed

Tere siis!
Niisiis, j6udsin kohale. Pikk ja tyytu see transpordiskeem oli,kuid sujus. Kohalikud tulid mulle lennujaama vastu, t6id mu korterisse ja siin ma nyyd olen. Tydruk, kes mu sisse lasi, pidi t88le minema ja teised veel magavad. Kell pole siin veel seitsegi. 6nneks on elamises internet (erinevalt Tele2 levist-ja ka yhest teisest operaatorist, kelle t88tajad armastavad kelkida) ja mul lubati alustuseks l2pakat kasutada ja nii saangi elum2rki anda.

Korter asub kesklinnale ja kaubakeskustele suht l2hedal ja siinses m6istes uhkes rajoonis. V2hemalt nii mulle v2ideti. Majad n2evad kyll uhked v2lja, kuid ymbruskond muidu ysna r2pakas. Nojah,aga yks mu uutest s6pradest pidi ka kohe mu maja taga elama, kuid sinna saamiseks tuli t2navate r2gastikus ekselda. Korter iseenesest on selline euro - v2rvitud seinte ja marmorp6randaga. Kuid m88blit on siin minimaalselt ja seegi juhuslik, nii et yldmulje on nagu yhikas v6i ehitajate yhiskorter. Magamistube on siin vist 4, igas 2voodit ja uksed vist r6dule.

Ok, kolin nyyd oma tuppa sisse. Esimene tutvumisring tehtud ja seltskond ei olegi v2ga eksootiline - venelane, soomlane, mustanahaline prantslane ja minu toanaaber Jun P6hja-Koreast.