Uuuh! Tana siis esimene paev mul yksi toole minna. Berat suutis nadalavahetusel haigeks jaada ja yleyldise ehmatuse korraldada. Ja esmaspaeva hommikul ei paistnud ta sugugi paremas seisus olevat, mistottu ma ei julgenud teda yksi jatta ja jain ka koju ning kirjutasin jarjekordset ettekannet siin. Eile otsustas ta vapralt toole minna, kuid seda vaprust jatkus vaid lounani. Tana siis jai kOju. Ja mina seiklesin yksi nende rikshajuhtidega. Kusjuures yksjagu seiklemist oli - tavaliselt laheb libedamalt ja juhid on juba valja kujunenud. Aga nii kurb ja yksildane oli!
Kusjuures see on Beratil viimane nadal siin ja see on esimene kord, kui firmas kysiti tema passi ja tuleb valja, et ta kolleegid ei teadnud isegi tema telefoni numbrit! Ega minuga on sama lugu.
Aga muidu... Korteris hakkab elamine iga paevaga yha enam seapesa meenutama. Brasiillane magab endiselt madratsil nurgas ja venelane Berati toas. Kummalgil pole ei lina ei tekki. Kusjuures venelane magas veel puhta alasti,kuni Berat eisuutnud seda enam valja kannatada ja talle oma lina annetas. Kummalised kujud igatahes. Tootavad koos. Brasiillase puhul oleme jareldusele joudnud, et tema imelik olek on sellest, et ta pilves on. Mis ei tahenda veel, et ta lisaks ka totu ei ole. Lobus igatahes.
No comments:
Post a Comment