Uudiseid kah

15.dets

Seda, et olen nyyd tool uues osakonnas - tootearenduses. Olen siin kyll juba 3ndat paeva, kuid tegevusega on ikka kitsi. Peaks nagu ylesanne olema, kuid pean materjale jms asju saama teistelt, mis votab aega. Ka on ylemus pidevalt kas ara voi hoivatud, nii et kysida tapsustavaid kysimusi nagu ka kelleltki pole. Ja arvuti saamine on ka kahtlane. Kuigi lubatakse, et kui asjale pihta saan, siis saab vaga pingeline too olema. No mida iganes see siin maal tahendab. Ja Amburis peaksin ka koos ylemusega tihti kaima hakkama.

18.dets
Nadalavahetusel oli siis Aiesec'i Global Village  - no see kuidas seda organiseeriti, oli vaga huvitav, kuid kuidagimoodi asi isegi sujus. Siin Eestit tutvustada oli omamoodi missioon, sest kellelgi pole sest orna aimugi ja samahasti voin oelda, et olen Marsilt voi riigi nime lihtsalt valja moelda. No iseasi, mis mulje nyyd neile jai. Toitude poolest pakkusin puuviljasalatit vahukoore ja karamellkaerahelvestega - no mitte just vaga traditsiooniline eesti toit, aga mida sa siinsetes oludes teed. Ounakook oleks sobivam olnud, kuid eeldas ahju olemasolu. Ja presentatsiooni panin palju pilte lumest ja kirjust sygisest.  Tombenumbriks oli muidugi Pasha oma pelmeenidega ja makaronid -kanahakklihaga roogadega. Pelmeenid olid seetottu hea idee, et kohalikud neid ei soonud (loomaliha) ja meie saime kohu tais. Ja Rolfil Belgiast olid ise kypsetatud vahvlid! Ma ei kujuta ette, kus voi kuidas ta neid tegi.

19.dets
Tana hommikul tekkis kyll hirm. Mitu paeva on sadanud, kuid kuna (peale esimest suure sajuga kaasnenud ehmatust)  sellest midagi ekstreemset pole juhtunud, olen hakanud sellesse suhtuma nagu vihmasse Eestiski. Paistab, et paris nii see ikka ei ole ja pikem/suurem sadu tekitab probleeme. Kuna tanavad kipuvad yleujutatud olema, hakkas rikshajuht juba varakult igasugu huvitavaid ymberpoikeid tegema. No tundmatu juhiga oleks juba ainuyksi see hirmus olnud. Kogu sellele kombineerimisele vaatamata joudsime tuttavale tanavaloigule, kus buss oli kogu tagarattaga maasse vajunud! No oli ysna tee servas, mille kOrval vesi kogunenud ja ilmselt oli kas tee alt tyhjaks uhtunud voi lihtsalt pinnas nii pehme. Ylejaanud tanavad olid ka vaga viletsa seisukorra omandanud ning meenutasid pigem jumal-teab-mida, kui teed. Ohtune kojutulek sattus jalle suurema saju ajaks (no siin enam vahet polegi) ja rikshal polnud ka kyljekatteid. Jope hoidis kyll kuiva, kuid pyksid olid ikka labimarjad. Ja sadas kogu tee ning kovasti. Rikshadel pole ka  klaasipuhastajaid ning 6 ajal on juba kottpime ka, mistottu vottis suht kohedaks. Ja meie kvartalis on suurem osa tanavaid vahem voi rohkem uppunud, kuid valjas muudkui sajab ja sajab ja sajab ...