Mysore

Mu generaalplaani kohaselt oli mul laupaeval vaba paev, kuna hindudel on pyha. Siin ei saa yldse aru, millal on pyha puhul vaba paev ja millal mitte, sest erinevatel uskudel on see erinev ja siin firmas on peamiselt moslemid. Berat igatahes tootas. Samas Kirsil ja Pashal oli reede vaba paev. Tont neid siin teab.

Meie Rhiannoniga haakisime end kaasa Lothari, Anna ja Xavieriga, kes laksid nadalavahetuseks Myasore. Oh jah, se Indias seiklemine. Koigepealt oli tykk tegemist, et leida normaalse hinnaga autoriksha bussijaama ja lopuks maksime ikka liiga palju. Liiklus venis jubedalt (reede ohtul kell 9) ja joudsime napilt 20 min enne bussi valjumist. Siis yritasime oma bussi leida: yks ytleb, et seal, teine, et seal - jooksime 2 korda yle mingi tyhermaa kahe bussijaama vahel ja siis selgus, et oleme ikkagi vales bussijaamas - oige asub u. 1,5km eemal. Lasime jallegi end rikshajuhil roovida ja olime kindlad, et sellele bussile me ei joua. Liiklus puha umbes. Ja bussijaam ise ka p2ratult suur ning segane. Imede ime, kuid leidsime oma bussi ja taitsa oigel ajal ning, veel suurem ime, teised saabusid alles peale meid. Edasi tuli 10 tundi bussis...

Myasore'i saabusime hommikul enne kaheksat. Kuna oli festivali nadalavahetus ja see linn hindude seas sel puhul eriti populaarne, otsustasime kohe hotelli otsida. Oli see vast protseduur! Kohe bussijaamas haakis mingi onu end meile kylge, et tulge ikka tema hotelli ja koik muud on tais jne. Esimene LP soovitatud hotell oligi - otsustasime siis tema oma vaadata - tundus ok, kuid mingil kummalisel kombel hind kohe kerkis. Otsustasime veel ringi vaadata, kuid alternatiiv polnud oluliselt odavam, kyll aga oluliselt narum. Kusjuures see onu jalitas meid kogu see aeg. Ok, sai ta siis oma tahtmise. Meil aga seisis ees tulutu vaidlus hotelli check out aja ymber - me ei taha kell 8 ara minna, me maksaksime praegu tubade eest, kuid saabuks alles peale 12 ja homme venitaks siis ka nii 11ni. No ei tee seda neile selgeks! Lopuks saime kokkuleppele check out'i ajale kelle 9. Jumal nendega...

Peale hommikusooki seadsime sammud palee poole. Loomulikult olime hetkeliselt ymbritsetud koikvoimalike tanavakaubitsejatega ning meile vaideti, et palee avatakse alles peale lounat. LP kohaselt aga 10.30. Noh, kuna ka selleni oli veel tund aega aega, siis otsustasime esmalt mae otsas asuvas templis kaia. Pika kauplemise peale saime omale auto, kes yritas meid kogu aeg kuhugi vabrikusse voi poodi vedada ja tegi linnas sihukesi ringe... Mae peal olime me muidugi veel suuremas myygimeeste piiramisr6ngas. Ja varsti hakkas meile tunduma, et peamine vaatamisvaarsus ymbruskonnas olime meie - viis valget inimest. Koik pildistasid meid, tahtsid koos meiega pilti teha, kysisid kust ja kes jne. Eriline lemmik oli Lothar - ta ise pani selle oma punaseks paevitanud nahavarvi arvele: valget inimest on ikka nahtud, kuid punane on midagi uut. Aga lopuks oli see tahelepanu ja myyjate piiramisrongas juba vasitav ning me hakkasime lollitama - pildistamise eest 50 ruupiat kysima, vastu pildistama jms.

Hiljem laksime paleesse (selgus, et see avati toesti alles peale lounat). See oli ilus! Suur kompleks erinevate ehitistega ja peahoone. Vaade sellest kompleksile ja maeahelikule! Koik need mustrid interjooris... Vau! Midagi nii ilusat ei ole ma varem nainud! Ohtul laksime sinna tagasi (yllatus-yllatus - sinna sai tasuta sisse, sh ka peamajja), sest pyha puhul oli kogu kompleks ja linn kaunistatud lampidega. Nagu joulude ajal! Lisaks olid koik autod, bussid, autorikshad, hobused, lehmad, jalgratta jms liikumisvahendid kaunistatud lillevanikute ja banaanilehtedega. Vaga pull. Kunagi lisan siia ka pildid sellest.

Linnana meeldis mulle Myasore rohkem, kui Chennai. Esiteks juba seetottu, et see on v2iksem. Samas ka tunduvalt rohelisem - siin on palju parke ja aedu ja rohealasid ning rohkem ruumi. Chennais on koik asjad nii yksteise otsa surutud ja kokku pressitud, ohk on saasta tais...

Jargmisel hommikul ei tundunud kellelegi jarjekordne India stiilis hommikusook enam vastuvoetavana ning otsisime hotelli, kust sai euroopalikku. Niisiis, minu esimene voileib Indias! Lothar oli valja kaubelnud meile auto + juhi soiduks linnukaitsealale ja tagasi. Paadisoidul valget inimest jarjekordselt nooriti. Algul yritati meid 5kesi suruda niigi indialastest kubisevasse paati - otsustasime oodata jargmist, kuna olime 5kesi maksnud rohkem, kui kogu see paaditais kokku. Ilmselt oleksime selle raha eest voinud paadi juba osta. Aga iseenesest oli soit seda raha vaart - niiii palju erinevaid linde nahkhiiri ja krokodille! Just, krokodille! Ja tagasi maa peal, kiusas Lothar ahve ja pildistas neid loputult. Yldse tekib siin vahepeal tunne nagu loomaaias - oleme nainud elevanti, krokodille, ahve, kitsi, lambaid, hobuseid, koeri, lehmi (te ei kujuta ette, millisel hulgal variatsioonides koiki neid loomi siin leidub), oravat, kassi (mille puhul oli algul raske kindlaks teha, kas tegemist on kassi voi ahviga)...

Kogu pidustuste krooniks pidi olema pidulik rongkaik elevantidega labi linna. Meie Rhiannoniga jaime sellest kahjuks ilma (kuna tagasisoiduks enam bussipileteid saada polnud, siis tuli kasutada rongi ja sellelegi oli saada vaid 1 klass). Aga Lothar kindlati pildistab igat detaili sellest. See eest olime suht onnelikud, et juba ohtul tagasi Chennaisse joudsime - peale kohutavat ylesoomist selle 7.5 tunni jooksul, kus jarjest igasugu snakke serveeriti ning tagatipuks priske pearoog. Tosiselt, tana otsime yles lahima supermarketi ja ostame midagi normaalset syya. Mitte, et siinne toit halb oleks, kuid iga paev 3 korda paevas seda syya on ikka liig mis liig. Makoroone, makoroone! Kartulit!