Tegelikult polegi asjalood siin koige hullemad. Vahepealsetel paevadel pole eriti sadanud ja paike paistab. Ohk on ka jahedam ja liigub. Kohati on tanavatel veel suured veeloigud alles ja paljud tanavad on vaga auklikuks ja muhklikuks muutunud. Nii, et head see sadu ei tee. Pasha arvas, et tana ohtuks on jalle suuremat sadu oodata. Ja nadalavahetuseks kindlasti. Tana oli meil rikshas 2 varukummi jalge all ja me naljatasime, et esimene indialane, kes ette motleb ja natuke planeerida oskab.
Yks hea asi on see, et t88juures on nyyd (jalle) yks mees, kes myyb 20 rupsi eest riisi ja kastet. On kyll tyypiliselt vyrtsine, kuid selle raha eest olen ma nous riisi ja vyrtside erinevaid variatsioone iga paev s88ma kyll. Tegelikult voeti mult eile 15, kuna kysisin vaiksemat portsu - ja sellegi aras88misega on raskusi. Koik teised soovad ja mina olen ka seni elus.
See on yldse kummaline, et ma teen siin, eriliselt kaalumata, asju, mida ma Eestis kunagi ei teeks. Naiteks soon kohtades, kus hygieenist pole kuuldudki ja katega (eelistan siiski kahvlit, sest ma pole manuaalselt nii osav ja kahvel tundub ka esteetilisem), hulgun paljajalu templis voi solberdan poole saareni vees tanaval jne. Ptui, ptui, ptui - seni on koik hasti lainud. Aga see riik siin tundub olevat kui teiselt planeedilt, nii et mis siin imestada.
T88st siis. Noh, nagu naete, viidan ma jalle vaga t8iselt aega. Eile sai mu 2-n2dalane erinevates osakondades viibimine otsa ja tanase suhtes olin ma vaga pessimistlik. Juba eilne paev oli suht raskelt valjakannatatav, sest mu ettenahtud 4 paeva tootmises nagid valja sellised, et kiirkorras veeti mind veelkord labi koikide tsehhide ja tutvustati nende funktsioone ja vastutavaid isikuid ja siis olin ma omapead. Yritasin syveneda igasse operatsiooni, jalgisin t88korraldust jne, kuid 4 paeva on selleks ikka liig. Eilseks oli mul plaan raakida kvaliteedijuhiga ja yritada kvaliteedi systeemile pihta saada ning veel planeerimise onule kysimusi esitada, kuid aeg selleks oli v2ga ebasobiv. Tootmisest 3/4 seisis, sest mingid materjalid hilinesid ja mujal toodetud pealsed olid kehva kvaliteediga jms ja yldse pidid mingid ymberkorraldused toimuma. Yhesonaga planeerimisosakonna ja kvaliteedijuhi oudusunenagu. Ja rohkem lihtsalt liinide vahel ringi kaia ja asjalikku nagu teha, igale toolisele naeratada ning vastata kysimustele 1)kas ma olen s88nud (no mis kuradi kysimus see on ja mis on igayhel asja minu louna ja s88misega? Beratil on kusjuures sama hada) 2) mis mu nimi on 3) kust ma tulen/kauaks jaan - Eesti ytleb neile toepoolest sama palju kui Mars, kuid moni kontoriinimene isegi teadis sellest ja vahel olen markmikust Euroopa kaarti naidanud ja seletanud, et Eesti on siin ja Berat on siit ja Mr. Bevan siit.
Suhtlemine siin on muidugi omaette teema. Personalist enamus kyll raagib inglise keelt, kuid erineva tasemega ja kohutavalt harjumatu aksendiga. Lisaks arusaamine erinevatest moistetest ja paljud minu kysimused tunduvad enamikele inimestele yldse teisest universumi tasemest olevat. Reat88taja teab yldjuhul vaid oma kitsast teemat ja midagi yldisemat kysida on asjatu energiakulu. Aga just see see on - meeletu pingutus, et millestki aru saada voi teada saada. Inimesed on muidugi erinevad, kuid see tundub siin kuldne reegel olevat. Peamine suhtlemine kaib siin ikka naeratades ja noogutades. Naeratan ja noogutan enamasti iga asja peale.
Firma naol on tegemist India suurima jalatsitootjaga. Mis jaab aga suhteliselt markamatuks, kuna grupp koosneb paljudest firmadest, kes on perekonna liikmate vahel ara jagatud. Minu tehas on toenaoliselt koige vaiksem ja ka uuem. Toenaoliselt on tegemist ka yhe koige asjalikuma India paritolu ja omanikega firmaga. Ja toepoolest, tingimused ja ruumid on siin vaga korralikud isegi Euroopa standardite kohaselt. Iseasi on muidugi see, et t88lised ei taha isikukaitsevahendeid kasutada ja tahavad istuda ja olla paljajalu betoonp6randal. Oma roll on selles kindlasti ka klientidel, sest niivord tuntud ja kallid kaubam8rgid lihtsalt ei saa endale lubada skandaali lapst88j6u kasutamise voi vaeste ekspluateerimise parast. Aga ega seda loogikapuudust markab siingi. Motlesin siin oma tootmises viibimise paevade jooksul, et milline oli tookorralduse pohimote Eestis omblusvabrikutes ja et vajaliku efektiivsese saavutamiseks peaks see nii olema ka siin. Ehk siis pohimote, et tykitooline istub oma masina taga ja sooritab operatsiooni ega peaks muretsema millegi muu parast. Siin aga toimub pidev ringi liikumine, sest kogu aeg on vaja midagi tuua voi viia voi otsida voi tooriista laenata (misiganes otstarbel)... Aga ma ei kujuta ette, kuidas see Eesti/Euroopa/laane pohimote siin toimima on voimalik panna. Siin on t88line toiduahela madalaim aste ja tema vaartus on olematu. Siin ei suudaks keegi ette kujutada, et korgema astme inimene, ehk siis meister vms tegelane, osutaks t88lisele mingit abi voi hoolitseks tema mugavate t88tingimuste eest. Ma isegi ei tea, millest see tuleb. Haridustasemest? Motlemistasemest? Lihtsalt eksisteerimisest? Sest kui sa siin midagi saada yritad - rikshajuhiga kaubelda, restoranis toitu tellida vms - siis pead sa olema meie moistes ebaviisakas ja j2me. See tundub olevat ainuke m6juv kaitumisviis.
Aga veel. Tunnen end siin firmas - mitte just ebamugavalt, aga ebalevalt. Sest koik asjapulgad siin on mehed. Enamuses tosised moslemid, kes abielluvad oma pruuti nagemata. Seega yhise puutepinna ja arusaamiste leidmine on suht raske. Seda ytleb isegi Berat, kes on meesterahvas ja moslem. Naised on koik kas tootmistoolised voi muidu vahetahtsal kohal ja vaid moned neist on olnud vaart mulle esitlemist. Ja nende inglise keele oskus on olnud suht nigel. Seega tunnen ma puudust naiselikust seltskonnast, kelle kaest uurida toidu ostmise ja tavade ja muidu elu-olu kohta. Moni ohtu olen moelnud, et huvitav, mitut kirjutamata reeglit ma tana rikkusin? Kas mu pluus oli liiga lahtine, seelik liiga labipaistev, kas juuksed lahti on ikka ok, kas jalg yle p6lve istumine ei solvanud kedagi.... Niiviisi voib luulud saada. Tanase lounas88gi ajal administratsioonihoone s88gisaalis taipasin (Berati abiga), et olen selles ruumis ainus naine! Tean, et tehase taga 2. korrusel on tootmist88liste s88giala, kuid ma ei ole sinna sattunud ja olen kainud admini hoones, kuhu mind esimestel paevadel juhatati. Aga admini hoones t88tab ju ka naisi - kus voi millal siis nemad s88vad? Teadmatus teeb toepoolest 6ndsaks, sest nyyd ei tea ma enam, mida edasi teha. Sest t88liste/naiste s88gisaali nagu ka ei kippu. See oleks liiga suur elevus ja ma oleks seal nagu mingi v2ljan2itus. Niikuinii olen seda, sest koik, nii tanaval kui firmas, vahivad mind kasvoi kaelad koveras ja naeratavad ja itsitavad ja esitavad standardkysimusi (vt paar loiku eestpool). Nagu ma oleksin mingi loomaaia eksponaat. Ja muidugi eriline ahvatlus kaupmeestele ja kerjustele. Chennais see nii vaga hull ei olegi, kuid kusagil vaikestes linnades on see vaga tyytu. Yldse tundub siin kehtivat reegel: mida iganes sa teed ja oled, kui naed valget inimest - kysi raha.
Kui reeglitest raakida, siis olen enda jaoks avastanud nii monedki. Liikluses naiteks naib kehtivat reegel, et kui vaikest vahet naed, siis pressi end sinna. Voi kui sul on tugevam pasun, siis tuleb seda maksimalselt kasutada ja teised t6mbavad korvale (kehtib eriti busside puhul). Isiklik kogemus ytleb, et kui tahad teed yletada ja liiklus tundub kahtlaselt h6re, siis vaata paremale (sest sa vaatad vanast harjumusest vasakule). Siis avastasin ma end motlemast eesti-inglise segakeeles. Ja eile taheldasin midagi vaga kummalist - kuna siinsetel klaviatuuridel puuduvad tapitahed, siis kirjutan ma eesti keeles ilma tapideta. Kuid millegi parast kirjutan ma sama moodi ka pastakaga paberile markmeid tehes!?!? See see on, kui kasutad oma aju ainult paaniliselt tegevuse otsimiseks. Paaril korral olen yritanud oma korterikaaslastega vene keeles suhelda ja see on ikka liig, mis liig! Kolm nii erinevat keelt labisegi on ajule ikka yleliiast.
Aga tanase koha pealt olid mul suured lootused ... kuni need eile suure kolinaga kokku kukkusid. Lootsin, et lopuks ometi saan ma suure ylemuse jutule ja asjad hakkavad liikuma ning midagigi selguma. Aga siis ytles keegi, et suur ylemus on selle nadala lopuni Amburi tehastes. Ja mida ma siin siis seni tegema pean!? Mul pole orna aimugi, millise tehase voi osakonna alla ma kuuluma pean ega kelle jutule minema pean. Istun hoovi peal palmi all? Tana hommikul ei saabunud ma just eriti lootusrikkalt ja olin end varustanud koikvoimaliku meelelahutusega tegevusetuks paevaks. Hommikul marssisin siis personalijuhi juurde ja kysisin arvutit raporti kirjutamiseks. See mulle ka anti, raporti sain kirjutatud ja ylejaanud paeva siis kriban netis. Suur ylemus vist ikka eksisteerib lahikonnas ja eksisteerib ohkorn lootus, et ehk midagi hakkab ka toimuma. Aga lootus on lollide lohutus... Pasha ytles, et temal kulus yle 4 kuu, enne kui ta midagi kasulikku tegi. Tema praktika oli aastase kestvusega. Berat igavles oma kolmest kuust esimese - seega lihtsa matemaatika pohjal peaksin valmis olema veel pooleteiseks kuuks tegevusetuseks?
Rhiannon vahetas firmat, sest ta tuli siia turunduse t88 peale, kuid firmal sellist asja ei olegi. Kogu turundus seisneb firmajuhi kokkulepetes klientidega. Allhanget osutav tootmisettevote ju. Tema funktsioonina nahti, et oleks keegi, kes ytleks klienditeenindajale voi kliendiga suhtlejale, et nad ytleks kliendile "ei", mitte ei kirjutaks, et homme anname vastuse jne, kui on teada, et see vastus on ei. Yhesonaga, olla valge naine bossi korval. Ka ei antud talle mingeid konkreetseid t88ylesandeid jne. Kuna ta tuli siia ikkagi konkreetselt turundusalast t88kogemust saama, siis ka mingi asendustegevuse varianti ta ei tahtnud. Nadala parast ytles ta oma koha yles, ahvardas natuke Naveeni (meid kordineeriv isik) ja too korraldas talle intervjuu teises firmas. Igatahes on ta oma uuel kohal ylirahul ja yliproduktiivne.
Yks hea asi on see, et t88juures on nyyd (jalle) yks mees, kes myyb 20 rupsi eest riisi ja kastet. On kyll tyypiliselt vyrtsine, kuid selle raha eest olen ma nous riisi ja vyrtside erinevaid variatsioone iga paev s88ma kyll. Tegelikult voeti mult eile 15, kuna kysisin vaiksemat portsu - ja sellegi aras88misega on raskusi. Koik teised soovad ja mina olen ka seni elus.
See on yldse kummaline, et ma teen siin, eriliselt kaalumata, asju, mida ma Eestis kunagi ei teeks. Naiteks soon kohtades, kus hygieenist pole kuuldudki ja katega (eelistan siiski kahvlit, sest ma pole manuaalselt nii osav ja kahvel tundub ka esteetilisem), hulgun paljajalu templis voi solberdan poole saareni vees tanaval jne. Ptui, ptui, ptui - seni on koik hasti lainud. Aga see riik siin tundub olevat kui teiselt planeedilt, nii et mis siin imestada.
T88st siis. Noh, nagu naete, viidan ma jalle vaga t8iselt aega. Eile sai mu 2-n2dalane erinevates osakondades viibimine otsa ja tanase suhtes olin ma vaga pessimistlik. Juba eilne paev oli suht raskelt valjakannatatav, sest mu ettenahtud 4 paeva tootmises nagid valja sellised, et kiirkorras veeti mind veelkord labi koikide tsehhide ja tutvustati nende funktsioone ja vastutavaid isikuid ja siis olin ma omapead. Yritasin syveneda igasse operatsiooni, jalgisin t88korraldust jne, kuid 4 paeva on selleks ikka liig. Eilseks oli mul plaan raakida kvaliteedijuhiga ja yritada kvaliteedi systeemile pihta saada ning veel planeerimise onule kysimusi esitada, kuid aeg selleks oli v2ga ebasobiv. Tootmisest 3/4 seisis, sest mingid materjalid hilinesid ja mujal toodetud pealsed olid kehva kvaliteediga jms ja yldse pidid mingid ymberkorraldused toimuma. Yhesonaga planeerimisosakonna ja kvaliteedijuhi oudusunenagu. Ja rohkem lihtsalt liinide vahel ringi kaia ja asjalikku nagu teha, igale toolisele naeratada ning vastata kysimustele 1)kas ma olen s88nud (no mis kuradi kysimus see on ja mis on igayhel asja minu louna ja s88misega? Beratil on kusjuures sama hada) 2) mis mu nimi on 3) kust ma tulen/kauaks jaan - Eesti ytleb neile toepoolest sama palju kui Mars, kuid moni kontoriinimene isegi teadis sellest ja vahel olen markmikust Euroopa kaarti naidanud ja seletanud, et Eesti on siin ja Berat on siit ja Mr. Bevan siit.
Suhtlemine siin on muidugi omaette teema. Personalist enamus kyll raagib inglise keelt, kuid erineva tasemega ja kohutavalt harjumatu aksendiga. Lisaks arusaamine erinevatest moistetest ja paljud minu kysimused tunduvad enamikele inimestele yldse teisest universumi tasemest olevat. Reat88taja teab yldjuhul vaid oma kitsast teemat ja midagi yldisemat kysida on asjatu energiakulu. Aga just see see on - meeletu pingutus, et millestki aru saada voi teada saada. Inimesed on muidugi erinevad, kuid see tundub siin kuldne reegel olevat. Peamine suhtlemine kaib siin ikka naeratades ja noogutades. Naeratan ja noogutan enamasti iga asja peale.
Firma naol on tegemist India suurima jalatsitootjaga. Mis jaab aga suhteliselt markamatuks, kuna grupp koosneb paljudest firmadest, kes on perekonna liikmate vahel ara jagatud. Minu tehas on toenaoliselt koige vaiksem ja ka uuem. Toenaoliselt on tegemist ka yhe koige asjalikuma India paritolu ja omanikega firmaga. Ja toepoolest, tingimused ja ruumid on siin vaga korralikud isegi Euroopa standardite kohaselt. Iseasi on muidugi see, et t88lised ei taha isikukaitsevahendeid kasutada ja tahavad istuda ja olla paljajalu betoonp6randal. Oma roll on selles kindlasti ka klientidel, sest niivord tuntud ja kallid kaubam8rgid lihtsalt ei saa endale lubada skandaali lapst88j6u kasutamise voi vaeste ekspluateerimise parast. Aga ega seda loogikapuudust markab siingi. Motlesin siin oma tootmises viibimise paevade jooksul, et milline oli tookorralduse pohimote Eestis omblusvabrikutes ja et vajaliku efektiivsese saavutamiseks peaks see nii olema ka siin. Ehk siis pohimote, et tykitooline istub oma masina taga ja sooritab operatsiooni ega peaks muretsema millegi muu parast. Siin aga toimub pidev ringi liikumine, sest kogu aeg on vaja midagi tuua voi viia voi otsida voi tooriista laenata (misiganes otstarbel)... Aga ma ei kujuta ette, kuidas see Eesti/Euroopa/laane pohimote siin toimima on voimalik panna. Siin on t88line toiduahela madalaim aste ja tema vaartus on olematu. Siin ei suudaks keegi ette kujutada, et korgema astme inimene, ehk siis meister vms tegelane, osutaks t88lisele mingit abi voi hoolitseks tema mugavate t88tingimuste eest. Ma isegi ei tea, millest see tuleb. Haridustasemest? Motlemistasemest? Lihtsalt eksisteerimisest? Sest kui sa siin midagi saada yritad - rikshajuhiga kaubelda, restoranis toitu tellida vms - siis pead sa olema meie moistes ebaviisakas ja j2me. See tundub olevat ainuke m6juv kaitumisviis.
Aga veel. Tunnen end siin firmas - mitte just ebamugavalt, aga ebalevalt. Sest koik asjapulgad siin on mehed. Enamuses tosised moslemid, kes abielluvad oma pruuti nagemata. Seega yhise puutepinna ja arusaamiste leidmine on suht raske. Seda ytleb isegi Berat, kes on meesterahvas ja moslem. Naised on koik kas tootmistoolised voi muidu vahetahtsal kohal ja vaid moned neist on olnud vaart mulle esitlemist. Ja nende inglise keele oskus on olnud suht nigel. Seega tunnen ma puudust naiselikust seltskonnast, kelle kaest uurida toidu ostmise ja tavade ja muidu elu-olu kohta. Moni ohtu olen moelnud, et huvitav, mitut kirjutamata reeglit ma tana rikkusin? Kas mu pluus oli liiga lahtine, seelik liiga labipaistev, kas juuksed lahti on ikka ok, kas jalg yle p6lve istumine ei solvanud kedagi.... Niiviisi voib luulud saada. Tanase lounas88gi ajal administratsioonihoone s88gisaalis taipasin (Berati abiga), et olen selles ruumis ainus naine! Tean, et tehase taga 2. korrusel on tootmist88liste s88giala, kuid ma ei ole sinna sattunud ja olen kainud admini hoones, kuhu mind esimestel paevadel juhatati. Aga admini hoones t88tab ju ka naisi - kus voi millal siis nemad s88vad? Teadmatus teeb toepoolest 6ndsaks, sest nyyd ei tea ma enam, mida edasi teha. Sest t88liste/naiste s88gisaali nagu ka ei kippu. See oleks liiga suur elevus ja ma oleks seal nagu mingi v2ljan2itus. Niikuinii olen seda, sest koik, nii tanaval kui firmas, vahivad mind kasvoi kaelad koveras ja naeratavad ja itsitavad ja esitavad standardkysimusi (vt paar loiku eestpool). Nagu ma oleksin mingi loomaaia eksponaat. Ja muidugi eriline ahvatlus kaupmeestele ja kerjustele. Chennais see nii vaga hull ei olegi, kuid kusagil vaikestes linnades on see vaga tyytu. Yldse tundub siin kehtivat reegel: mida iganes sa teed ja oled, kui naed valget inimest - kysi raha.
Kui reeglitest raakida, siis olen enda jaoks avastanud nii monedki. Liikluses naiteks naib kehtivat reegel, et kui vaikest vahet naed, siis pressi end sinna. Voi kui sul on tugevam pasun, siis tuleb seda maksimalselt kasutada ja teised t6mbavad korvale (kehtib eriti busside puhul). Isiklik kogemus ytleb, et kui tahad teed yletada ja liiklus tundub kahtlaselt h6re, siis vaata paremale (sest sa vaatad vanast harjumusest vasakule). Siis avastasin ma end motlemast eesti-inglise segakeeles. Ja eile taheldasin midagi vaga kummalist - kuna siinsetel klaviatuuridel puuduvad tapitahed, siis kirjutan ma eesti keeles ilma tapideta. Kuid millegi parast kirjutan ma sama moodi ka pastakaga paberile markmeid tehes!?!? See see on, kui kasutad oma aju ainult paaniliselt tegevuse otsimiseks. Paaril korral olen yritanud oma korterikaaslastega vene keeles suhelda ja see on ikka liig, mis liig! Kolm nii erinevat keelt labisegi on ajule ikka yleliiast.
Aga tanase koha pealt olid mul suured lootused ... kuni need eile suure kolinaga kokku kukkusid. Lootsin, et lopuks ometi saan ma suure ylemuse jutule ja asjad hakkavad liikuma ning midagigi selguma. Aga siis ytles keegi, et suur ylemus on selle nadala lopuni Amburi tehastes. Ja mida ma siin siis seni tegema pean!? Mul pole orna aimugi, millise tehase voi osakonna alla ma kuuluma pean ega kelle jutule minema pean. Istun hoovi peal palmi all? Tana hommikul ei saabunud ma just eriti lootusrikkalt ja olin end varustanud koikvoimaliku meelelahutusega tegevusetuks paevaks. Hommikul marssisin siis personalijuhi juurde ja kysisin arvutit raporti kirjutamiseks. See mulle ka anti, raporti sain kirjutatud ja ylejaanud paeva siis kriban netis. Suur ylemus vist ikka eksisteerib lahikonnas ja eksisteerib ohkorn lootus, et ehk midagi hakkab ka toimuma. Aga lootus on lollide lohutus... Pasha ytles, et temal kulus yle 4 kuu, enne kui ta midagi kasulikku tegi. Tema praktika oli aastase kestvusega. Berat igavles oma kolmest kuust esimese - seega lihtsa matemaatika pohjal peaksin valmis olema veel pooleteiseks kuuks tegevusetuseks?
Rhiannon vahetas firmat, sest ta tuli siia turunduse t88 peale, kuid firmal sellist asja ei olegi. Kogu turundus seisneb firmajuhi kokkulepetes klientidega. Allhanget osutav tootmisettevote ju. Tema funktsioonina nahti, et oleks keegi, kes ytleks klienditeenindajale voi kliendiga suhtlejale, et nad ytleks kliendile "ei", mitte ei kirjutaks, et homme anname vastuse jne, kui on teada, et see vastus on ei. Yhesonaga, olla valge naine bossi korval. Ka ei antud talle mingeid konkreetseid t88ylesandeid jne. Kuna ta tuli siia ikkagi konkreetselt turundusalast t88kogemust saama, siis ka mingi asendustegevuse varianti ta ei tahtnud. Nadala parast ytles ta oma koha yles, ahvardas natuke Naveeni (meid kordineeriv isik) ja too korraldas talle intervjuu teises firmas. Igatahes on ta oma uuel kohal ylirahul ja yliproduktiivne.
No comments:
Post a Comment