Tuesday, January 22, 2008

Naljakaid juhtumisi (olen selles juba meister)

20.jaan.
Tana on siis pyhapaev, kuid mina tool - see on siis pikade pyhade tagajarg. Kuigi teha pole siin mul tana kyll miskit. Ilmselt lahen peale lounat lihtsalt ara koju. Eile ma niigi olin pikemalt, sest, nagu tavaliselt, ei saanud naidised oigeks ajaks valmis. Parast soitsin pool teed koju "yhisrikshaga" - see on natuke laiem, kui tavaline, iste on vahe tahapoole nihutatud ja selle ees aste, kus veel yks rida inimesi istuda saab. Soidavad nad mingit marsruuti pidi ning maksavad nii keskmisElt 10ruupiat soit. Enamasti on nad meeletult ylerahvastatud. Aga kuna mu tookoht asub suhteliselt paraporgus, siis laupaeva ohtul tavalisi rikshasid siin lihtsalt ei liikunud ning ma ei viitsinud ka loputult passida. Niisiis soitsin umbes pool maad sellega, kuni see minu suuna pealt ara keeras, ja votsin siis sealt edasi "era" riksha. Kokkuvottes saastsin firmale 40ruupiat.

Kui juba rikshadest raakida, siis paev varem kaisime Shenoy Nagari korteris kylas. Paris pidu just ei olnud, kuid vaga lahe olemine siiski. Juba sinna saamisel oli raskusi normaalsE hinnaga riksha leidmisega ja, nagu ikka, selgus poolel teel, et juhil polnud tegelikult orna aimugi, kus koht asub. No me natuke teadsime. Tagasi tulime kella 3ajal oosel ja siis pole neid soidukeid just vaga palju valida. Yks leiduv kysis 200ruupiat! No meie jaoks oli 100maksimum. Peale meeletult pikka kauplemist saime 120ga kokkuleppele. Kui me siis koju joudsime ja rahad kokku lappisime, tuli kogu summa 10stes. David oma Inglise huumoriga, hakkas seda siis juhile yle andma,talle kova haalega ykshaaval rahatahti lugedes: "kymme, kakskymmend...yheksakymmend, sada - mis on oige hind - sada kymme, sada kakskymmend - mis on boonus". Aga jah, rikshajuhid on siin loputu huumori allikas. Voi meelepaha - oleneb, kuidas suhtud.

Veel yks episood huumori vallast - kaisin juuksuris. No tukk oli juba liiga pikk ja muud ei jaanud yle. Tulemus on.... huvitav. Mu juuksur Tallinnas saab ilmselt kreepsu, kui teda jargmine kord kylastan. Protsess ise oli muidugi veel huvitavam - vaike korealanna moodi tadi, kes lihtsalt natuke otsi rappis, sest tegemist oli ju v-loikusega (nagu nad siin seda nimetavad) ja seega pole yhtlasel pikkusel jms ju tahtsust. Lisaks oli mul kogu aeg tunne, et ta ei nae eriti hasti. Aga noh, tegemist on ju koigest juustega, mis kasvavad suhteliselt ruttu, kuigi vaga palju mul neid jargi jaanud ei ole. Lootsingi juba, et ehk saan juuksuri ja shampoonide pealt varsti kokku hoida, sest lihtsalt ei ole enam, mida loigata/pesta. Aga seni pole veel onneks lainud.

No comments: