Indias on suur pyha Pongal ja seetottu ka meil 4vaba paeva. Ametlikult kyll 1 ja 2tuleb paraku hiljem tagasi tootada. Loomulikult kasutasin seda aega mooda Indiat ringi kolamiseks. Seekord siis lounas Madurai ja Kanniyakumari.
Algas see muidugi laupaeva ohtul jarjekordse fiaskoga oige bussijaama leidmisel. Oige koht oli u.45min rikshasoidu kaugusel ja meil aega ainult 10min. Aga nagu siinmaal ikka, ei olnud sellest erilist probleemi. Siis me seda muidugi veel ei teadnud. Sellegi poolest olin kogu selle tee kahe koha vahel jummalast rahulik. Eestis oleksin ma olnud sarnases olukorras taielik narvipundar, vaadanud iga 3sekundi tagant kella ja teinud jummal teab mida. Siin olen loll ja roomus - noh laheb kuidas laheb. Taitsa blond.
Viimasele vabale bussile saadud viimased vabad piletid tahendasid ylimalt ebamugavat minibussi ja teesulu tottu ka 14unniseks veninud ymbersoiduga loksumist. Ka tuli hilise kohalejoudmise tottu ymber teha plaanid. Madurais kohtusime sinna kohutove tottu pidama jaanud Stefani ja Beatega ning koos kylastasime templeid, mille polest linn kuulus on. Pean habiga tunnistama, et minu jaoks oli see esimene kord templis sees olla. Nyyd siis korraga lausa nii paljudes. Igatahes olen nyyd hasti ara onnistatud. Yhes templis oli ka elevant, kes trikke tegi. Panid talle londi sisse raha, siis andis ta selle talitajale ja siis sulle onnistuseks ornalt vastu pead. Yks tempel oli osaliselt mae sisse uuristatud - selle juures toimus hiljem ka rongkaik elevandiga.
Jargmisel hommikul liikusime Maksimiga edasi Kanniyakumarisse. Bussijaamas joudis meile kohale, et olime ennast piletitega pygada lasknud. Tunduski kuidagi kahtlane, et neil suurte pyhade ja rahvasterande ajal pileteid igale poole nii vabalt jagada oli, et isegi jarele vaatama ei pidanud. "Teenus" seisnes selles, et nad andsid riiklike busside (ei ole broneeritavad) juhtidele ja konduktoritele osa pygatud rahast, mistottu saime enne bussi, kui see peatusesse joudis ning seetottu kindlasti peale ja istekohad. Nojah, kuidas votta, mingit kasu me sellest ju saime.
6 tundi ebamugavas bussis tundub taieliku oudusunenaona, kuid tegelikult polegi nii hull. Ilm on ilus, ohk soe ning kuna busside akendega on lood nagu nad on, siis on ka monus briis tagatud. Niisiis chillid seal lihtsalt ja vaatad kogu seda ilu ja kinu, mis ymberringi on. Ja yldiselt seda ikka on. India on vaga ilus maa. Vaga vaheldusrikas maa. Vaheldumisi palmid, riisipollud, liivased alad, backwaters'id (no ma ei oska seda mitte kuidagi tolkida, meil lihtsalt ei ole sellele vastet - soosaared?), maed... Kusjuures magedega on siin ka kummalised lood. Tavaliselt on minu ettekujutus, et kui on maed, siis on magine ala, maapind touseb jarkjargult jne - siin aga on lage sile vali ja keset seda lambist yksik magi voi maeahelik. Nagu Kukruse magi voi teised aheraine maed Ida-Virus. Ja vaatamisvaarset elu-olust jatkub samuti loputult. Naiteks toimus seal meeletu teedeehitus. Ja milleks on hea kasutada vastvalminud, kuid liiklusele veel suletud asfaltteed? Loomulikult viljapeksuks. Meetod on umbes selline, et riis voi misiganes asi see neil seal oli, laotati teele maha, traktor soitis seda mooda ja sotkus kinni, siis saputati ja raputati, korjati suured korred valja, soeluti tuule kaes ja pyhiti siis saak kokku. Ja kitse annab vaga edukalt mootorrattal transportida - kahe inimese vahel kohuli rootsakil yle sadula ja vaga rahulolev. Ja kylades toimuv sagin ning suhkrurooga sebimine oli paras hullumeelsus.
Kanniyakumari on India lounapoolseim tipp ja koht kus kohtuvad kolm merd - Araabia meri, Bengali laht ja India ookean. Hindude jaoks on see pyha koht ja praeguste pyhade aegu oli palverandureid meeletult. Enamus neist soitis suurtes jeepides, millel lipud kyljes ja kogu kila-kola ja elamine katusele kinnitatud. Yhte autosse mahtus randureid alates 12st - ausona, alla selle see auto ilmselt ei kaivitugi. Ja enne teeleasumist peeti soiduvahendi ymber pyha teenistus, onnistati autot ja teelisi, et ikka koik hasti laheks. Meie laksime sinna peamiselt paikesetousu ja -loojangu tottu, sest seal see nii touseb kui loojub merre. Pilte tegime seal sadu. Maksim oli mingil pohjusel erakordselt erutatud sealolemise faktist ning yritas ka ujuda. Nagi valja rohkem lainetega hullamise moodi.
Tagasi tulles jalutasime labi kyla, kus vastutulevad naised meid spetsiaalse maiustusega kostitada pyydsid. Minule esimesest suutaiest suhu topitud pudrust igatahes piisas. Mehed jagasid suhkruroo varsi ja koik soovisid "Happy Ponga!" "Happy Pongal!" No ja nagu ikka, tuli mul olla avaliku fotograafi rollis ja kohalikest lastest pilti teha ja neid siis fotoka ekraanilt naidata, mille peale nad roomust hyppama hakkasid. Vaga lahe ohustik. Tegelikult meenutas see kyla ning selle ohustik mulle migem Vahemerd ja Kreekat. Ei teagi miks. Aga ilus koht on ja kahju, et seal nii lyhikest aega ainult olla saime. Ees ootas bussisoit Maduraisse ja sealt taas Chennai.
No comments:
Post a Comment