Kaisin eile pulmas - pruudiks oli yks meie omblejatest ning kutse sai loomulikult kogu osakond (ehk siis 70inimest). Koik muidugi kohale ei lainud ning minu soov minna tekitas algul palju arevust, kuni ma kinnitasin, et bussiga minek on mulle taitsa ok.
Pulm toimus 7.30 hommikul ja linnast valjas. Seega pidin arkama kell5, riksha leidmine vottis aega ning leiduv osutus koige juhmimaks juhiks, kelle otsa olen seni sattunud. Seega jain kogunemisele 15min hiljaks, mu kolleeg veel 20 min, siis jargmises vahepeatuses jargmine ning oiges kylas oige koha leidmine osutus samuti aeganoudvaks. Yhes6naga - kohale joudsime tseremoonia lopuks. Kahjuks. Minu ilmumine tekitas jallegi yleyldist tahelepanu - yhel hetkel oli rahvas ringis mu ymber ja lihtsalt vahtis suu ammuli (pruut oli kindlasti "roomus").
Edasi liikus kogu kamp vastuvotu toimumiskohta. Pulmaliste transpordiks oli veoauto (maalingutega, nagu tavaliselt, millest yks oli "Don't kiss me!"). Mind pandi yhe kolleegi mootorrattale, kuid kuna olin seelikus, siis pidin istuma nagu india naised - kyljega. Paris kole oli niimoodi.
Vastuvott, kui selline, toimus kusagil hoones, kus olid pikad lauad, mille vahel siis toitlustajad ambrite ja pottidega saalisid ja kulbiga banaanilehtedele toitu serveerisid. Kui soodud, siis tehti ruumi jargmistele jne. Peo moodi asja ja koosolemist kyll ei olnud. Inimesed lihtsalt tulid kohale, soovisid onne, tegid koos pruutpaariga pilti, soid natuke ja laksid siis laiali. Pildistamine tundus igatahes ylimalt tosine ettevotmine olevat - nii pruutpaar kui kylalised votsid selleks hetkeks kangestunud poosi ja manasid ette kivistunud ilme. Pruudil on tegelikult ilus naeratus, kuid mul oli tykk tegemist, et teda selliselt tabada.
Tagasitulek oli tunduvalt seiklusrikkam - erinevalt varahommikust, olid bussid siis rahvast puupysti tais ja pooled rippusid veel valjaspool. Ehtne vark. Ja, yle hulga aja, hakkas veel sadama kah.
14.veebr
HEAD SOBRAPAEVA KOIGILE! Ma kyll ei tea, millal mul onnestub need soovid teele saata, sest korteris pole netti juba nadal aega ja ka tool on pidevalt probleeme sellega. Vist mingi suurem jama, sest mujatki on sama kuulda olnud.
Mul on niiiii iiigav! Ma-ei-tea-mitmes paev juba teen ma mitte kui midagi. Ootan, kuni mu ylemus mulle mingi ylesande leiutab. Ykspaev, kui teda kohal polnud ja tema asetaitjast ka abi ei olnud, kysisin lihtsalt lounast ara koju. Nyyd siis jalle pidi ta mulle tegevust andma, kuid tormas hoopis minema. Ja mina muudkui ootan ja ootan, kell on juba 1 ja seni ei midagi. Ma ei oska enam isegi ajataiteks midagi leiutada.
Muust eluolust - olen omale kusagilt kurgupoletiku korjanud ning asi laks ainult hullemaks. Otsustasin siis arsti juurde minna. Osutus igati positiivseks kogemuseks - vahem kui tunniga olin registreeritud, labi vaadatud ja rohudki kaes (kusjuures arstiks oli kurgu-nina-korvaarst) - asi, mida Eestis mitte, mitte kunagi ei juhtu. Nojah, siin on ju tegemist erahaiglaga ja mina maksev patsient, kuid ikkagi. Ja ravi taitsa mojub.
Siis veel, et Jorel kolis mujale - jalutas ykspaev oma kottidega lihtsalt valja ja mainis yle ola Olgale, et ma siis nyyd lahen. Ja David Austraaliast lahkus eile. Ja Stefan pohimotteliselt ka. Nii kurb, nii kurb!
No comments:
Post a Comment