27.jaan
Toojuures on jalle igav. Mitte ainult minul, vaid koigil. Ja ylemused on ka ara, nii et hiirtel on pidu. Lihtsalt megakiire aeg naidiste jms-ga on labi ja nyyd siis ei ole midagi teha. Noh, peale kella 3-4 ehk tekib midagi. Seni siis kriban midagi kokku kirjutada, et aega parajaks teha. Niigi olen siin viimasel ajal omale ise tegevust leiutanud ja rohkem itimehe rollis olnud. See on lihtsalt uskumatu, kui lollit nad voivad siin asju teha! Ma pole ammu nainud kedagi nii nyrilt arvutisse andmete sisestamist ja dokumentide loomist! Taielik kilplala! Ja ei ole sugugi lihtne neile selgeks teha, et arvuti on natuke erinev trykimasinast. Aga mis siin imestada, sarnaseid olukordi leiab siin iga paev ja koikjalt. David Inglismaalt elas hiljuti yle yhe eriti jabura. Ta nimelt otsustas omale isikliku tooli osta – sellise ilusa ja punutud. Lasi veel ara ka lakkida. Kui ta sellele jarele laks, ei olnud lakk loomulikult veel paris kuiv, kuid myyja ei tahtnud ka seda kauem enda juures hoida. Mis tekitas jama, sest David laks sinna jala (mida keegi uskuda ei tahtnud) ja plaanis ka tooliga tagasi jalutada, mis aga ei tulnud marja lakiga kone alla. Loomulikult oeldi talle seepeale, et "No problem, no problem" ja myyja pakkus lahkelt, et viib ta kohale oma mootorrattal, kus David saab tagaistmel istuda ja tooli yleval hoida. Loomulikult ta keeldus ja seletas, et see ei ole turvaline ja pealegi on lakk marg. Seepeale Oeldi jalle "No problem, no problem!" ja leiti uus lahendus – David soidab myyja mootorratal tagaistmel ja naitab, kus ta elab, ja koos nendega tuleb myyja sober oma mootorrattaga, teine sober tagaistmel kahe kaega tooli yleval hoidmas!!! Ja nii uskumatu kui see ka pole, just nii see tool kohale saigi.
Laupaeval oli siin Iseseisvuspaev ja 2paevane nadalavahetus. Veetsime selle Pondicherrys (taas). Ilm oli ilus ja linn ise samuti – endiselt. Tore seltskond ja monus ajaveetmine. Mida ei saa oelda teekonna kohta sinna ja tagasi. Enamus seltskonda lahkus juba reede ohtul, meie Rolfiga laupaeva hommikupoole. Juhtus olema eriti haige bussijuht, kes sona otseses mottes vahetpidamata tuututas – ja siinsete busside signaal on koige valjem ja kohutavam heli mailmas! Raakida oli voimatu ja kohale joudes olin kurt vaatamata pleierile ja korvaklappidele.
Tagasi tuli meie korteri rahvas vahe varem. Vahemalt plaan oli jouda vara. Tegelikkuses avastasime bussijaamas meeletud hordid rahvast meiega sama sihtpunktiga. Suht voimatu oli aru saada, kuidas yldse ja millise bussi peale lastakse. Lopuks seisime tykk aega sabas (meie Beatega seisime naistesabas, sest see oli lyhem), et saada broneeringut bussile. Seejarel kulus loputult aega oige bussi leidmiseks. Keegi midagi ei teadnud voi vaitsid taiesti erinevaid asju ja ikka, et meie oma on jargmine buss ja jargmine buss ja jargmine... Nii me siis seal iga bussi juures oma onne proovisime – igaks juhuks veel mitu korda, sest kunagi ju ei tea. No onneks yks neist rohketest jargmistest oligi. Puupysti tais loomulikult. Niisiis veetsime 4tundi sundasendisse istuma surutult loksudes ja rappudes. Kohale joudes tuli labida kohustuslik kemplemine rikshajuhtidega – ja juhtus jalle nutikas sell! Niipea, kui olime ennast sisse pakkinud ja liikuma hakanud, teatas ta, et hind on 80ruupiat n2gu, mitte kokku!!! Kaskisime tal seisma jaada, ronisime valja, oiendasime, lopuks ronisime oma seljakottidega 4si sinna sisse tagasi. Ja uuesti liikuma hakates kordus sama nali! Ytlesime ei ja kaskisime tal lihtsalt soita ning lykkasime kauplemise edasi. Kohale joudes andsime talle tapse raha ja David Inglismaalt pani ta lihtsalt fakti ette, et kas see voi mitte midagi. Ahjaa, tyybi soidustiil oli ka veel taiesti hullumeelne. Ja Pondicherryst oobimiskohta Auroville's juhtusime soitma rikshaga, millel taga "pagasnik" tais kolareid, nii et kotte polnud kuhugi panna. No problem, no problem! jagati meid ja meie seljakotid 2 riksha vahel ara. Kompensatsiooniks noudsime muidugi kolarite kasutamist ja nii me korraliku tamili tymaka saatel kihutades kohale joudsimegi.
Siis veel, et David Austraaliast on endiselt meiega ning tootu. Eriti loll on veel see, et ta ei saa ka kuhugi linnast valja soita, sest kunagi ei tea, millal Aiesec voib helistada ja ta kohale kamandada. Niisiis istub ta enamuse ajast korteris ja surfab internetis voi teeb midagi sarnast. Ta ei saa isegi koristada ja nousid pesta, sest siis saab koristaja tigedaks. Eelmine nadal ei saanud ta veel ka selle parast valja minna, et meile joogivett tooval sellil olid vaaaaga pikad pyhad ja meil joogivesi otsas ja keegi pidi kodus olema juhuks, kui too otsustab valja ilmuda. Ja ta ei saa ka tagasi Austraaliasse soita, sest suutis oma passi ara kaotada ja uue saamisega laheb veel aega.
No comments:
Post a Comment