Hommikul magasin sisse, sest koos telefoniga laks ka aratuskell ja mu blond aju seda ju ara ei jaganud. Tegelikult ikka jagas ja Yun pidi oma kella varem aratama panema, kuid kudaigi raakisime yksteisest mooda ja ta ikkagi ei ei teinud seda. Niisiis ma alguses isegi ei teadnud, et olin sisse maganud, kuid tundsin ennast sellegi poolest idioodina. Ja suht roidununa. Kaks peo peal kaimisest lyhikeseks jaanud ood ja see jama veel lisaks, andsid ennast tunda.
"Toopaev" ei olnudki nii hull. Kaisime nahamessil! Messikeskus asub firmale lahedal ja mul koduteel ning on suht suur. Vaga lahe oli. Sai naha koikvoimalike erievaid nahku ja taldu jms. Liikusime seal kambaga ringi, kuid millegi parast poorduti ikka minu poole. Mis oli isegi hea, sest andis pohjust kysida erinevate viimistluste ja lisandite ja faasi muutvate jms kangaste kohta (voodrid siis). Nagime ka mitmeid masinaid, millest moned olid taitsa ponevad. Naiteks toostuslik tikkimismasin, kuid kohandatud sari tikkimiseks ja seega igavesti suur. Lisaks oskas veel paela ja litreid ka ommelda. Ja Lectra tyypi loikur nahale, mis yhest otsast loikab ja teises otsas samal ajal saad paigutust teha, arvestades koik naha kuju isearasusi ja defekte. No ja igasugu muud varki ka, mis andis moningase ettekujutuse olemasolevatest voimalustest. Lopetuseks ostsin veel rahvuslikus stiilis kasitoona tikitud kingad. Punased, uhked ja kellukestega. Vaga armsad, kuigi ma ei kujuta veel ette, kus ma neid kanda saan.
2.veebr.
Tanane paev algas majaomaniku yllatusvisiidiga. Midagi head see muidugi ei tahendanud. Probleemiks oli, et keegi meist oli toonud oma sobrad korvalt slummist majja ja see tekitas paanikat, et ei ole turvaline teistele, ohtlik jne. See keegi oli loomulikult Jorel. Mitte, et ma arvaksin, et ta sobrad kuidagi ohtlikud oleksid. See on see indialaste klassivahe asi, kus iga vahegi paremal jarjel olev kodanik peab vaesemaid harimatuteks metslasteks, kurikaelteks jne. Nende arvamust muuta on aga mottetu. Igatahes noudis omanik meilt nimekirja koigi korteri elanike nimede ja tookohtadega ning edaspidi on varav raudselt lukus ja sisse saamiseks peame turvamehe yles ajama. Niipalju suutsime siiski labi raakida, et 10 asemel 11st, sest vahel tuleme hilja toolt. (Enamasti kyll peo pealt). Aga Joreli tegude parast on meil varemgi omanikuga probleeme olnud ja ka sel korral mainiti seda ainult tydrukute korteri asja. Iseenesest ei tee ta ju midagi erilist, kuid ta suudab koike teha nii lollil moel, et see tekitab pahandust.
Kaisin eile Vodafone kontoris ja sain uue sim kaardi. Pidi 20min parast aktiveeruma, kuid see 20min kestab senini - IST - Indian Stretchable Time. Pean ohtul uuesti sinna minema.
No comments:
Post a Comment