Juhuu! Ambur

Just! Kaisin tana Amburi' s. Peale loputult kuuldud lubadusi, olin juba suht kindel, et vahemalt firma kulul ma seda paika ei nae. Ja nyyd siis niisugune yllatus.

Kokkuvottes oli mul vaga hea paev. Arkama pidin kyll enne viit, et rongile jouda, kuid rong oli kena ja minuga samas vagunis olnud omanik (arvasin, et ta on mu ylemusega samas vagunis) saatis mulle ajalehe ja puha. Tehas(ed) oli ka meeldiv yllatus - suur, puhas, korras, organiseeritud... Isegi naised olid toopluusidesse riietatud - kyll saride peal, kuid asi seegi, sest Chennai tehases lasevad nad oma saride ja salwaride lehvides masinate vahel ringi. Inimesed tundusid ka asjalikumad ja toimekamad ning nende inglise keele aksent taiesti arusaadav. Yksteise voidu vedasid nad mind ringi ja seletasid, mulle tutvustati oma sadakonda inimest (annaks jumal, et ma sinna tagasi ei peaks minema, sest ma ei maleta neist yhegi nime) ja koik olid ylisobralikud. Iga mind Chennaist teadev inimene tegi muga juttu jne. Ahjaa, Eesti tundus ylkeeruline haaldada ja meelde jatta. Ja kui ytlesin, et see on Soome korval (yks klient on Soomest), siis tuli valja, et Eesti asub saarel Soome lahedal. Vahepeal tekkis aga tunne kui loomaaiaeksemplril, sest mind vahtis suu ammuli tuhatkond inimest. Parim lahendus seelles olukorras tundus olevat: "Just smile and wave". Onneks saabus varsti louna.

Lounat soime korval asuvas firma kylalistemajas. Vaga ilus interjoor, hea toit (loomaliha!) ja nuga ja kahvel. Lauanaabriks pr. Bevan. St boss nr 2 naine, kes ka firmas tootab, taanlanna. Jutustasime pikalt India jms teemal ja ylejaanud pool paeva veetsin tema sabas. Oppisin ja kuulsin ysna palju. Ta on vaga meeldiv naisterahvas ja mulle meeldib ka see, kuidas ta oma liinis asju korraldab.

Ja tagasiteel rongis istusin oma bossiga korvuti ning see oli esimene kord, kui temaga pikemalt raakida sain.

Uuemat

Vahepealsest elu-olust siis...

Toojuures nad mind endiselt rakendada ei oska - kysisin siis, kas voin naha ylejaake kasutada ja nendest midagi teha. Vastati, et ma voin teha, mida tahan. Tore ju. No ma siis tegingi oma fotokale ymbriskoti. Ja siis otsustasin proovida kingade tegemist. Kingavabrik ikkagi ju! Olen seda teinud (vaheldumisi veel paari fotoka ja mobiili kotiga, millele "tellimuse" sain) yle nadala juba, kuid tald on veel ikka puudu. Kinga ma muidugi ise ei ommelnud ega tommanud liistule. No esimesed kerged moodapanekud hakkavad selle juures juba ilmnema. Aga yldiselt olen omandanud kohaliku toostiili, st enamuse ajast unistada voi seltskonnaelu elada. Rohkelt aega kulub muidugi ka sellele, et teiste jargi oodata, millal materjali saab voi midagi kysida. Opetavad mind vahemalt 6 erinevat inimest ja igayks isemoodi, seega ime pole,et midagi valesti on. No midagi kapitaalset seni veel mitte. Ja kui ma seni olen vaid vingunud, kui halvasti ja lollisti siin on, siis naiteks antud juhul on tegemist hoopis positiivse erinevusega - Eestis enamus firmasid praktikandi lollusteks oma materjali, liinitoolisi ja tooaega kasutada ei laseks. Siin aga ei voeta mind kui tosist toojoudu, vaid opilast. Minu enda mure, kuidas ja mida ma opin.

Siis oli meil eelmisel nadalavahetusel suurem Vene pidu Kodumaakaitsjate paeva puhul ehtsa Vene viina ja kalamarjaga. Jargmisel paeval Eesti iseseisuspaeva tahistamine seega vaga vedu ei tahtnud votta. Tegin suure portsu kartulisalatit ja pidasime lihtsalt vaikese ohtusoogi. Oma syy oli selles muidugi kohalikul Aiesecil, kes helistas, et: "Kas voin mone sobraga natukese aja parast labi astuda ja yht-teist arutada" ja siis 3min parast vajus u. 15inimest sisse. Jutt oli, et ikka asju paremaks muuta, suhteid parandada jne pla-pla-pla. Kuna Olga lootis neilt rollerit laenuks saada, siis kutsus nad pannkooke sooma ja neist lahti saamine vottis tykk aega. Muuhulgas yritasid nad meile seletada, kui "ohtlik" on valismaalasel Chennais elada. Ja seda raakis tyyp, kes on ise Delhist parit! Chennai on yks turvalisemaid linnu Indias ja koige ohtlikum asi, mis siin juhtuda voib, on et keegi krabab sind taguotsast. Ja toenaoliselt on see krabaja minust u. poole vaiksem. Aga noh, naha on, et nad vahemalt yritavad asju paremaks muuta, sest ilmselt on siit lainud negatiivne tagasiside mojuma hakanud ja praegu ei pidavat uusi praktikante tulemas olema.

Siis... eile kaisime Egmore korteris lahkumispeol - Rafa lahkub ja ylejaanud lahevad pikemaks ajaks reisima, nii et korter jaab moneks ajaks taitsa tyhjaks. Kusjuures nende korter asub 8ndal korrusel ja on super vaatega. Ylevalt vaadates paistab Chennai ka linna moodi - tanaval tundub tegemist olema loputu kylaga.

Veel on mu uueks hobiks rikshajuhtidega kauplemine. Ja erinevate transpordiviiside harrastamine kojusoidul. Vahepeal kain isegi rongiga, sest see on lihtsam, kui rikshajuhte taga ajada ja toole meelitada. Aga jah, igapaevase soidu hinna olen markimisvaarselt allapoole saanud ja igasugu plama neile ajada pole mingi probleem. Varsti olen nagu vana juut (oops!, poliitilise korrektsuse huvides peaksin nyyd vist vabandama), kes iga asja yle tingib.

Hyderabad'i pilte

Hyderabad pilte

Hyderabad

Kuna neljapaeval mu ylemus tagasi ei tulnudki, otsustasin reedel yldse mitte minna – milleks kulutada 300rs transpordile ja siis paev otsa mitte midagi teha. Ja raamatut lugeda vms voin ma ju kodus ka. Seda enam, et keegi pidi paeva ajal kodus olema, et veemees vett saaks tuua ja akki tuleb keegi, kes interneti ara parandaks. (Esimesed Austraalia Davidi lahkumise tagajarjed.) Nii sain ka pesu pesta ja asju pakkida. Sest nadalavahetuse plaan oli vaheke ringi kolada.

Seekord siis u. 800km pohja poole ja Hyderabad. Linn, mis on olnud moslemitest valitsejate kaes ja kus tanasenigi suur ja vaga konservatiivne moslemite kogukond. Tanavapildis valjendub see hulga mustade koonustena, keda naisteks nimetatakse. Ja vaid mone yksiku ringikolava lehma naol. Tegemist on Chennai jarel suuruselt 5. voi 6. linnaga Indias, ja erinevalt Chennaist, tekkis seal olles ka linna tunne. Ja musulmannide voimuloleku ajast on seal tuntavalt idamaine (araabialik) arhitektuur, jogi, jarv ja meeletu kindlus. Kahe paeva jooksul ei joudnud me just palju naha, kuid nahtu oli lihtsalt vapustav. Kohati tekkis tunne, et oleme Pakistanis vms riigis. Ja veel uskumatum on, et need mitmed lossitaolised hooned on kasutuses kui kohtuhoone, haigla, ramatukogu jne.

Niisiis asusime reede ohtul rongi peale (esimene paris rongisoit siis siin minule ja nii monelegi teisele) ning alustuseks avastasime, et meie kohad on koik ykshaaval mooda vagunit laiali. Polnud just koige meeldivam todemus. Pika peale onnestus need ara vahetada ja nii loksusime 14 tundi yheskoos. Jargmiseks katsumuseks oli hotelli leidmine – loomulikult leidus kohe abivalmis "giid", kes meile igasugu urkaid naitas, kuni lopuks vahe kallimatest kohtadest sobiva leidsime, kuid ka seal oli tykk aega kauplemist ja vaidlemist ja jagamist.

Jargmine proovikivi oli hommiku/lounasoogi koha leidmine ja sealt siis edasi linna avastama. Nahtut on parem vist piltidel naidata, kui kirjeldada… Hyderabad on tuntud ka oma turgude poolest ja poisid ei olnud just yleliia roomsad, kui me rikshast Irenega kogu seda kinganaitust nahes, kilkama kukkusime. No parast me lihtsalt jalutasime sealt labi teel kohtuhoone juurde. Ja juhtus kuidagi, et ei saanud ostmata jatta ka monesid parlikeesid (appi, mu jeesti keel laheb yha hullemaks) – tegemist ju parlikaubanduskeskusega.

Veel oli idee minna paikeseloojangu ajaks jarve aarde selle keskel olevat budha kuju vaatama. Osutus vaga lobusaks. Koigepealt leidsime me sinna soiduks tymakaga "peo"riksha ning jarvel tiiru tegemiseks valja valitud laev osutus tantsulaevaks. Praktikas tahendas see kova tympsu ja keskparaseid esinejaid, kes filmidest nahtud tantse jargi yritasid teha ja vaga cool'id olla. Osa noori publiku hulgast hakkasid selle peale ise hoopis taga saalis tantsu tegema ja lollitama. Mingi aja parast kutsusid esinejad neid lavale ja siis laks veel hullemaks. Nalja kui palju! Aga samas ka paris kole. Lopuks laksime juba valja reelingute aarde ja syndis otsus ohtul yles otsida rockbaar.

Paris selleni asi siiski ei joudnud. Ohtust soime vaga ilusas, heas (ja ka kallis) Punjabi restoranis, kus toidu korvale ka alkoholi oli voimalik osta (asi mis Tamil Nadu's ei onnestu kohe mitte kuidagi). Nii see aeg muudkui venis ja venis ja hiljem leidsime me baarist hoopis kiiremini yles "veinipoe" (no mina ei tea, mis alkoholi poode siin niimoodi nimetatakse – vein on ainuke, mida sealt osta ei saa) ja nii sinna minemata jaigi.

Hommikul vottis meie ilueedidel enda sattimine aega 11ni, veel natuke oiendamist hotellist valja registreerimisel ning raskused hommikusoogikoha leidmisega. Lopuks jalutasime lihtsalt 5tarni hotelli kohvikusse. Indias on see taiest voimalik ja mitte esimene kord, kui seda teeme. Keegi ei sea su sealoleku asjakohasust kahtluse alla (kuigi nagime vaja nii turistd kui voimalik) ning arve ei ole sugugi kosmilistes numbrites (Eestis ei saaks mones kohas selle eest kohvigi). Yldse oli soogikohtade leidmisega Hyderabadis meil raskusi – soimegi kahe aarmuse vahel – 5tarni hotellides ja siis kohtades, kus eine maksis kokku 20rs ja motlesid hoolega, mida tasub syya, mida mitte. Paris kohulahtisust keegi siiski ei saanud. Kummaline lihtsalt. Vahepeal kaalusime isegi McDonaldsit, sest seal see leidus, kuid oli mottetult kallis.

Kogu ylejaanud aja pyhapaevast veetsime kindluses. Mis on lihtsalt vapustav! Selle pindala on 5ruutkilomeetrit ja see asub 122m korgusel linna kohal. Ja ei olnud mitte ainult kindlus, vaid ka palee, aiad, mosheed jne. Ja milline vaade kogu linnale. Eesti linnused/kindlused on sellest vaid kaduvvaike osa. Ning see koik on suht hasti sailinud. Jallegi – pildid annavad ehk vaheke rohkem aimu.

India pulm

11.veebr
Kaisin eile pulmas - pruudiks oli yks meie omblejatest ning kutse sai loomulikult kogu osakond (ehk siis 70inimest). Koik muidugi kohale ei lainud ning minu soov minna tekitas algul palju arevust, kuni ma kinnitasin, et bussiga minek on mulle taitsa ok.

Pulm toimus 7.30 hommikul ja linnast valjas. Seega pidin arkama kell5, riksha leidmine vottis aega ning leiduv osutus koige juhmimaks juhiks, kelle otsa olen seni sattunud. Seega jain kogunemisele 15min hiljaks, mu kolleeg veel 20 min, siis jargmises vahepeatuses jargmine ning oiges kylas oige koha leidmine osutus samuti aeganoudvaks. Yhes6naga - kohale joudsime tseremoonia lopuks. Kahjuks. Minu ilmumine tekitas jallegi yleyldist tahelepanu - yhel hetkel oli rahvas ringis mu ymber ja lihtsalt vahtis suu ammuli (pruut oli kindlasti "roomus").

Edasi liikus kogu kamp vastuvotu toimumiskohta. Pulmaliste transpordiks oli veoauto (maalingutega, nagu tavaliselt, millest yks oli "Don't kiss me!"). Mind pandi yhe kolleegi mootorrattale, kuid kuna olin seelikus, siis pidin istuma nagu india naised - kyljega. Paris kole oli niimoodi.

Vastuvott, kui selline, toimus kusagil hoones, kus olid pikad lauad, mille vahel siis toitlustajad ambrite ja pottidega saalisid ja kulbiga banaanilehtedele toitu serveerisid. Kui soodud, siis tehti ruumi jargmistele jne. Peo moodi asja ja koosolemist kyll ei olnud. Inimesed lihtsalt tulid kohale, soovisid onne, tegid koos pruutpaariga pilti, soid natuke ja laksid siis laiali. Pildistamine tundus igatahes ylimalt tosine ettevotmine olevat - nii pruutpaar kui kylalised votsid selleks hetkeks kangestunud poosi ja manasid ette kivistunud ilme. Pruudil on tegelikult ilus naeratus, kuid mul oli tykk tegemist, et teda selliselt tabada.

Tagasitulek oli tunduvalt seiklusrikkam - erinevalt varahommikust, olid bussid siis rahvast puupysti tais ja pooled rippusid veel valjaspool. Ehtne vark. Ja, yle hulga aja, hakkas veel sadama kah.

14.veebr
HEAD SOBRAPAEVA KOIGILE! Ma kyll ei tea, millal mul onnestub need soovid teele saata, sest korteris pole netti juba nadal aega ja ka tool on pidevalt probleeme sellega. Vist mingi suurem jama, sest mujatki on sama kuulda olnud.

Mul on niiiii iiigav! Ma-ei-tea-mitmes paev juba teen ma mitte kui midagi. Ootan, kuni mu ylemus mulle mingi ylesande leiutab. Ykspaev, kui teda kohal polnud ja tema asetaitjast ka abi ei olnud, kysisin lihtsalt lounast ara koju. Nyyd siis jalle pidi ta mulle tegevust andma, kuid tormas hoopis minema. Ja mina muudkui ootan ja ootan, kell on juba 1 ja seni ei midagi. Ma ei oska enam isegi ajataiteks midagi leiutada.

Muust eluolust - olen omale kusagilt kurgupoletiku korjanud ning asi laks ainult hullemaks. Otsustasin siis arsti juurde minna. Osutus igati positiivseks kogemuseks - vahem kui tunniga olin registreeritud, labi vaadatud ja rohudki kaes (kusjuures arstiks oli kurgu-nina-korvaarst) - asi, mida Eestis mitte, mitte kunagi ei juhtu. Nojah, siin on ju tegemist erahaiglaga ja mina maksev patsient, kuid ikkagi. Ja ravi taitsa mojub.

Siis veel, et Jorel kolis mujale - jalutas ykspaev oma kottidega lihtsalt valja ja mainis yle ola Olgale, et ma siis nyyd lahen. Ja David Austraaliast lahkus eile. Ja Stefan pohimotteliselt ka. Nii kurb, nii kurb!

No problem! No problem! ehk yks vana saatmata kirjatykk

27.jaan

Toojuures on jalle igav. Mitte ainult minul, vaid koigil. Ja ylemused on ka ara, nii et hiirtel on pidu. Lihtsalt megakiire aeg naidiste jms-ga on labi ja nyyd siis ei ole midagi teha. Noh, peale kella 3-4 ehk tekib midagi. Seni siis kriban midagi kokku kirjutada, et aega parajaks teha. Niigi olen siin viimasel ajal omale ise tegevust leiutanud ja rohkem itimehe rollis olnud. See on lihtsalt uskumatu, kui lollit nad voivad siin asju teha! Ma pole ammu nainud kedagi nii nyrilt arvutisse andmete sisestamist ja dokumentide loomist! Taielik kilplala! Ja ei ole sugugi lihtne neile selgeks teha, et arvuti on natuke erinev trykimasinast. Aga mis siin imestada, sarnaseid olukordi leiab siin iga paev ja koikjalt. David Inglismaalt elas hiljuti yle yhe eriti jabura. Ta nimelt otsustas omale isikliku tooli osta – sellise ilusa ja punutud. Lasi veel ara ka lakkida. Kui ta sellele jarele laks, ei olnud lakk loomulikult veel paris kuiv, kuid myyja ei tahtnud ka seda kauem enda juures hoida. Mis tekitas jama, sest David laks sinna jala (mida keegi uskuda ei tahtnud) ja plaanis ka tooliga tagasi jalutada, mis aga ei tulnud marja lakiga kone alla. Loomulikult oeldi talle seepeale, et "No problem, no problem" ja myyja pakkus lahkelt, et viib ta kohale oma mootorrattal, kus David saab tagaistmel istuda ja tooli yleval hoida. Loomulikult  ta keeldus ja seletas, et see ei ole turvaline ja pealegi on lakk marg. Seepeale Oeldi jalle "No problem, no problem!" ja leiti uus lahendus – David soidab myyja mootorratal tagaistmel ja naitab, kus ta elab, ja koos nendega tuleb myyja sober oma mootorrattaga, teine sober tagaistmel kahe kaega tooli yleval hoidmas!!! Ja nii uskumatu kui see ka pole, just nii see tool kohale saigi.

 

Laupaeval oli siin Iseseisvuspaev ja 2paevane nadalavahetus. Veetsime selle Pondicherrys (taas). Ilm oli ilus ja linn ise samuti – endiselt. Tore seltskond ja  monus ajaveetmine. Mida ei saa oelda teekonna kohta sinna ja tagasi. Enamus seltskonda lahkus juba reede ohtul, meie Rolfiga laupaeva hommikupoole. Juhtus olema eriti haige bussijuht, kes sona otseses mottes vahetpidamata tuututas – ja siinsete busside signaal on koige valjem ja kohutavam heli mailmas! Raakida oli voimatu ja kohale joudes olin kurt vaatamata pleierile ja korvaklappidele.

 

Tagasi tuli meie korteri rahvas vahe varem. Vahemalt plaan oli jouda vara. Tegelikkuses avastasime bussijaamas meeletud hordid rahvast meiega sama sihtpunktiga. Suht voimatu oli aru saada, kuidas yldse ja millise bussi peale lastakse. Lopuks seisime tykk aega sabas (meie Beatega seisime naistesabas, sest see oli lyhem), et saada broneeringut bussile. Seejarel kulus loputult aega oige bussi leidmiseks. Keegi midagi ei teadnud voi vaitsid taiesti erinevaid asju ja ikka, et meie oma on jargmine buss ja jargmine buss ja jargmine...  Nii me siis seal iga bussi juures oma onne proovisime – igaks juhuks veel mitu korda, sest kunagi ju ei tea. No onneks yks neist rohketest jargmistest oligi. Puupysti tais loomulikult. Niisiis veetsime 4tundi sundasendisse istuma surutult loksudes ja rappudes. Kohale joudes tuli labida kohustuslik kemplemine rikshajuhtidega – ja juhtus jalle nutikas sell! Niipea, kui olime ennast sisse pakkinud ja liikuma hakanud, teatas ta, et hind on 80ruupiat  n2gu, mitte kokku!!! Kaskisime tal seisma jaada, ronisime valja, oiendasime, lopuks ronisime oma seljakottidega 4si sinna sisse tagasi. Ja uuesti liikuma hakates kordus sama nali! Ytlesime ei ja kaskisime tal lihtsalt soita ning lykkasime kauplemise edasi. Kohale joudes andsime talle tapse raha ja David Inglismaalt pani ta lihtsalt fakti ette, et  kas see voi mitte midagi. Ahjaa, tyybi soidustiil oli ka veel taiesti hullumeelne. Ja Pondicherryst oobimiskohta Auroville's juhtusime soitma rikshaga, millel taga "pagasnik" tais kolareid, nii et kotte polnud kuhugi panna. No problem, no problem! jagati meid ja meie seljakotid 2 riksha vahel ara. Kompensatsiooniks noudsime muidugi kolarite kasutamist ja nii me korraliku tamili tymaka saatel kihutades kohale joudsimegi.

 

Siis veel, et David Austraaliast on endiselt meiega ning tootu. Eriti loll on veel see, et ta ei saa ka kuhugi linnast valja soita, sest kunagi ei tea, millal Aiesec voib helistada ja ta kohale kamandada. Niisiis istub ta enamuse ajast korteris ja surfab internetis voi teeb midagi sarnast. Ta ei saa isegi koristada ja nousid pesta, sest siis saab koristaja tigedaks. Eelmine nadal ei saanud ta veel ka selle parast valja minna, et  meile joogivett tooval sellil olid vaaaaga pikad pyhad ja meil joogivesi otsas ja keegi pidi kodus olema juhuks, kui too otsustab valja ilmuda. Ja ta ei saa ka tagasi Austraaliasse soita, sest suutis oma passi ara kaotada ja uue saamisega laheb veel aega.