Toojuures nad mind endiselt rakendada ei oska - kysisin siis, kas voin naha ylejaake kasutada ja nendest midagi teha. Vastati, et ma voin teha, mida tahan. Tore ju. No ma siis tegingi oma fotokale ymbriskoti. Ja siis otsustasin proovida kingade tegemist. Kingavabrik ikkagi ju! Olen seda teinud (vaheldumisi veel paari fotoka ja mobiili kotiga, millele "tellimuse" sain) yle nadala juba, kuid tald on veel ikka puudu. Kinga ma muidugi ise ei ommelnud ega tommanud liistule. No esimesed kerged moodapanekud hakkavad selle juures juba ilmnema. Aga yldiselt olen omandanud kohaliku toostiili, st enamuse ajast unistada voi seltskonnaelu elada. Rohkelt aega kulub muidugi ka sellele, et teiste jargi oodata, millal materjali saab voi midagi kysida. Opetavad mind vahemalt 6 erinevat inimest ja igayks isemoodi, seega ime pole,et midagi valesti on. No midagi kapitaalset seni veel mitte. Ja kui ma seni olen vaid vingunud, kui halvasti ja lollisti siin on, siis naiteks antud juhul on tegemist hoopis positiivse erinevusega - Eestis enamus firmasid praktikandi lollusteks oma materjali, liinitoolisi ja tooaega kasutada ei laseks. Siin aga ei voeta mind kui tosist toojoudu, vaid opilast. Minu enda mure, kuidas ja mida ma opin.
Siis oli meil eelmisel nadalavahetusel suurem Vene pidu Kodumaakaitsjate paeva puhul ehtsa Vene viina ja kalamarjaga. Jargmisel paeval Eesti iseseisuspaeva tahistamine seega vaga vedu ei tahtnud votta. Tegin suure portsu kartulisalatit ja pidasime lihtsalt vaikese ohtusoogi. Oma syy oli selles muidugi kohalikul Aiesecil, kes helistas, et: "Kas voin mone sobraga natukese aja parast labi astuda ja yht-teist arutada" ja siis 3min parast vajus u. 15inimest sisse. Jutt oli, et ikka asju paremaks muuta, suhteid parandada jne pla-pla-pla. Kuna Olga lootis neilt rollerit laenuks saada, siis kutsus nad pannkooke sooma ja neist lahti saamine vottis tykk aega. Muuhulgas yritasid nad meile seletada, kui "ohtlik" on valismaalasel Chennais elada. Ja seda raakis tyyp, kes on ise Delhist parit! Chennai on yks turvalisemaid linnu Indias ja koige ohtlikum asi, mis siin juhtuda voib, on et keegi krabab sind taguotsast. Ja toenaoliselt on see krabaja minust u. poole vaiksem. Aga noh, naha on, et nad vahemalt yritavad asju paremaks muuta, sest ilmselt on siit lainud negatiivne tagasiside mojuma hakanud ja praegu ei pidavat uusi praktikante tulemas olema.
Siis... eile kaisime Egmore korteris lahkumispeol - Rafa lahkub ja ylejaanud lahevad pikemaks ajaks reisima, nii et korter jaab moneks ajaks taitsa tyhjaks. Kusjuures nende korter asub 8ndal korrusel ja on super vaatega. Ylevalt vaadates paistab Chennai ka linna moodi - tanaval tundub tegemist olema loputu kylaga.
Veel on mu uueks hobiks rikshajuhtidega kauplemine. Ja erinevate transpordiviiside harrastamine kojusoidul. Vahepeal kain isegi rongiga, sest see on lihtsam, kui rikshajuhte taga ajada ja toole meelitada. Aga jah, igapaevase soidu hinna olen markimisvaarselt allapoole saanud ja igasugu plama neile ajada pole mingi probleem. Varsti olen nagu vana juut (oops!, poliitilise korrektsuse huvides peaksin nyyd vist vabandama), kes iga asja yle tingib.
No comments:
Post a Comment