India...

13.marts
Ma peaksin siin olema juba koigega harjunud ja midagi ei tohiks mind enam yllatada, kuid paistab, et mul on siiski veel arenguruumi.

Mu ylemuse asetaitja vaitis juba moni paev tagasi, et siin respekteeritakse valget inimest rohkem. Ametialaselt just. Et nad on konkreetsemad jne. Laveerisin siis valja, et ilmselt ei ole asi mitte nahavarvis, vaid viisis, kuidas nad kysivad ja asju ajavad.

Eile tuli ta jalle sama jutuga. Asi selles, et osakond oleks pidanud juba sellest nadalast voi kuu lopust olema Amburi' kolinud, kuid moni paev tagasi oeldi, et uups! seal ei ole veel ruumi ja olge veel 3kuud Chennais. Vahepeal joudis osa tootajaid muidugi juba lahkuda. Nyyd siis on uus hooaeg algamas, tood palju ja inimesi mitte. Tema kysimus oli, et kas saaksin neid aidata. Et ma oskan seda ja seda ja toda (ma ei teadnudki, et ma pariselt yldse midagi oskan) ja seetottu ma neile meeldin ja neil oleks rohkem selliseid inimesi vaja. Ja et mu nahavarvi tottu respekteeritakse mind rohkem. Et kui Shafana voi Muzamil midagi kysivad, siis seda ei tehta,( kuna ta on obluke ja vaikne, kuid vahepeal tool olnud kogukamat konstruktorit kuulati, kuna ta on kogukam), et Muzamil ei loe pabereid, et liinis ei loeta pabereid jne jne. Ehk siis pohimotteliselt ta tunnistas, et nad ei saa hakkama, et ta tootajad ei suuda ennast kehtestada ning toolised istuvad neile pahe. Ja mismoodi mina sellest jamast nad nyyd 2nadalaga valja pean aitama? Ma olen ju koigest praktikant ja peaksin seega olema madalam kui muru - nii vahemalt suhtutakse siin koigisse teistesse (kohalikesse) praktikantidesse.

Vahepeal tegelesin siin oma ylemuse meilide korrastamise ja haldamise systematiseerimisega. Tuleb valja, et koik osakonna meilid ja tooteid puudutav informatsioon saadetakse koopiana ka talle. Ehk siis yle 100meili paevas, millest enamik on mittevajalik. Sealt on ju voimatu midagi leida. Aga vaga huvitv lugemine. Paistab, et tippjuhtkonna tasemel on juhtimine kaasaegne ja tasemel, kuid jargmistes astmetes see koik sumbub. Kus iganes sa pealispinna alla juhtud syyvima, on seal totaalne organiseerimatus ja motlematus. Asju tehakse uskumatult nyril viisil ja ilma igasuguse perspektiivita - igal yhel on oma kindel loik, mille ta kuidagi valmis pusserdab, ja siis jargmine inimene hakkab seda koike jalle ymber voi uuesti tegema. Voi yldse mitte tegema - nagu nad mulle just tunnistasid. Ja tegemist pidavat olema India moistes yhe kaasaegsema ja moistlikuma ettevottega!

Raakides mu ylemuse asetaitjast - olen juba tykk aega kergelt intrigeeritud, kuidas ta ei tea kuidas minuga kaituda. Ilmselgelt ei kohtle ta mind sarnaselt teiste tydrukutega st. aupaklikult ja distansilt. Ja ei sobi ka paris sama kaitumisviis, mis mu meeskolleegide puhul. Nii ta siis on kyll igati viisakas, kuid aeg-ajalt tuleb ja myksab voi yritab nalja teha ja semu olla. Tegemist on nii... 40se mehega.

Iseenesest on inimesed siin vagagi fyysilise kontakti aldid. Eriti mehed - nad praktiliselt elavad yksteisel seljas, kaivad kaest kinni, kaelakuti jne. Ja seda taiesti ilmsyytul, sobralikul moel. Vahepeal oli meil siin konstruktor Hiinast - veel yks David. Tema eest vastutas siin Asrar, kes on tore ja tosiusklik muslim. Loomulikult kippus ka tema pidevalt Davidit puutuma, too aga tombus pidevalt eemale, et "Ara tule, ara tule, mulle ei meeldi mehed" Asraril polnud orna aimugi, mida ta silmas peab, ja ma ei raatsinud ka tema syytut maailmapilti teda valgustades purustada.

14. Marts
Davidil oli eile hulleim paev Indias, minul siis tana. Nii vaga pohjust nagu polekski. Lihtsalt hommikul argates oli jube vasinyd tunne juba, siis jalutasin pool linna labi, et leida koht, kus koopiaid teha, sest enamustes kohtades koopiamasin kas ei tootanud voi olid nad kinni. Ja siis valismaalaste registreerimise osakond. Algus oli paljutootav: sain suht kergesti palutud, et nad ikka mul nadalakese rohkem lubaksid olla ja mu ara registreeriksid. Onneks oli mul lennukipilet kaasas toestuseks. Siis hakkas venima ja venima. Viimane ametnik oli rase tytarlaps, kes kaitus kui koige hullem voimalik ametniku versioon ning teatas, et tuleksin esmaspaeval kell 2 registreeruma. Ohhjah. Asi seegi. Vahemalt ei leiutanud nad veel mingeid dokumnte,mida vaja voiks olla. Nyyd jaab vaid yle loota, et esmaspaevaks nouded muutunud ei ole. Siin on inimesi, kes on kainud isegi kymme korda, enne kui nad oma templi said. Isegi super kauplejal ja labiraakijal Jeval onnestus see alles 7.ndal korral. Seetottu valmistusin ka hoolega -kogusin kokku koikvoimalikud vahegi vaja minevad dokumendid, voltsisin pabereid (Aieseci omi, et kuupaevad oleksid yhesugused ja mitte kuu aega tagasi hapuks lainud) jne.

Nojah, ja lisaks sellele on ilm vihmane, mis tahendab, et tanavad on tais pori, liga ja s...vett. Ohk on kuum ja niiske, riided seljas kleepuvad, pesu ei kuiva ning laheb haisema... Ja siis tuli mul minna toole, kus ma midagi ei tee. Vaatamata sellele, et tood pidi hirmus palju olema, ei toimu siin endiselt midagi. Ma ei tea, mis generaalplaani nad siin hauduvad ja miks alustamine nii pikalt aega votab. Minul on siin jaanud alla 2nadala, seega ei tundu millelgil enam motet olevat. Yhes6naga - kultuuristress. Peaks Davidilt kysima, kuidas tema ennast tana tunneb - siis teab, mida homselt oodata.