Laupaeva lounast siis helistas Olga, et peab minema paaridena Aiesec+praktikant ja temal mulle saatja kandidaat. No helistaski siis mone aja parast mulle keegi noormees, kes tagasihoidlikult ja kogeledes mind kohtama kutsus. Et kas voib mulle kell 4 uuesti helistada ja tapsustada jne. Saatsin talle siis sonumi aadressi ja kellaajaga. Sain vastuse kysimusega, et mis ma selga panen. !? Yrituse teema oli "Biker's night". Ja mina jatsin just oma mootorratturi ylikonna Eestist kaasa votmata! Mis teha, tuleb tavaliste riietega minna. Kahjuks. Umbes nii ma vastasingi - ja sain uue siira vastuse: "Ok, ma ka siis mootorratturi riietes ei tule. Aga mis varvi riideid sa kannad, et sobiksime?" No tule taevas appi! - mida koike ma kuulma/taluma ei pea. Lapsed on ikka lapsed.
Parim osa on muidugi see, et kell 4 helistas tyybi sober, et ta sober ikka ei saa mulle jargi tulla, kuna ta vanaisa suri ara. Milline pettumus!
Ausalt oeldes olin toolt koju joudes vagagi tige ja pahas tujus ega tahtnud yldse kuhugi minna. David aga, et tule ikka, muidu on tema yksinda ja muidu jatsime ilmaasjata Mahabsile minemata jne. No ma siis laksin. Pidu oli... suundusime ysna ruttu korvale klubi baari(!) abi jarele. Mis oli muidugi omaette keeruline protseduur. Baar nagi kyll viisakas valja, kuid millegi parast meid seal teenindada ei tahetud. Ootasime siis tykk aega valjas, kuni meile joogikaart toodi. Veel jupp aega kulus jookide katte saamiseks ja millegi parast nouti kategooriliselt, et me terrassil istuksime. Ja veel rohkem laks aega, et arvet maksta. Loomulikult olin ma ainuke naisterahvas seal.
Koos "Happy Sprite'ga" oli taitsa lobus peol vaadata teisi voidu kokakoolat joomas ja paaridena ajalehe peal tantsimises voistlemas. Meil tegelevad sellega... 14aastased? (Tanapaeval ilmselt 7-sed.) Ja isegi nemad joovad voidu olut voi midagi hullemat. Ja paistab, et nad siin jaavad purju ka coca colast, sest ametlikult oli tegemist kuiva peoga.
Mingil hetkel sai pidu otsa ja kysiti meilt, et kas me tahame ka afterpartyle tulla. Kuna see asus meie maja lahedal ja puht huvi parast, mis tahendab pidu siin, me laksime. Nyyd ma siis tean: peamine tegevus on joomine ja kanepi suitsetamine. Yhel tyybil oli synnipaev, mille puhul teda traditsiooniliselt munadega loobiti. Veel meenub, et raakisime Davidiga umbes tund aega omavahel usust, David vestles pikalt indialastega Briti kolonisatsiooni teemal ning otsis taga oma jalutama lainud platusid. Ajaa, mis koige tahtsam - esimene siin kohatud inimene, kes Eestis on kainud! Hurraa! (Eelmine Aiesec Chennai president, kel Soome asja oli ja sealt siis laevaga Tallinnasse jooma sattus)Tegelikult on suht yllatav, et me jargmisel hommikul siiski Mahabsile viitsisime minna. Kuigi ka see laks yle kivide ja kandude, sest bussid olid tais ja koha saamine paras olelusvoitlus. Kui David yhe juhi kaest marsruudi kohta kysima laks, siis kysis too talt: "Kes see on?" ja vihjas minule. David, et sober. "Ei, ei ole sober, armuke" Motle kui taibukas tyyp - milleks siis yldse kysida. Aga Mahabs oli lahe - lihtsalt chillid, sood lounat, kolad rannas ja kaljudel, sood rannarestoranis ohtust... Ainuke paha asi oli, et ohtul tuli tagasi tulla. Selle juures meil onneks vedas, sest sattusime bussile, mis laks bussijaama asemel louna Chennaisse, kuid oli see-eest igati viisakas, akendega, uksed kaisid kinni ja, hilise aja tottu, ka kiire. Mida sa veel oskad tahta. Kokkuvottes olime kodus tunni ja 20minutiga - tavaparase 2,5tunni asemel. Kell oli siis pea 11 ja ma lihtsalt kukkusin voodisse.
Jargmine paev umbes 11 ajal ohtul joudis Maksisim oma vennaga tagasi ja korraldas tollele lahkumispeo. Marksonad: venelased, viin ja kaaviar peaksid olema selgituseks piisavad. Ei olnud mitte tore tana hommikul toole minna.
No comments:
Post a Comment